"Nahk on inimese kaitseorgan. Üks naha funktsioon on hoida meid väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Epidermise sarvkiht kaitseb organismi nii füüsiliste ja keemiliste ärritajate kui ka infektsioonide eest," sõnas Konno. 

"Vesi aurustub nahapinnalt kiiremini ja tekib naha dehüdratsioon. See avaldub naha kuivuse, asteatoosi või kseroosina. Ägedatel juhtudel tekib nahapõletik ehk dermatiit, mida iseloomustavad punetus, turse ja ketendus. Inimesed tajuvad seda kipituse, sügeluse ja vahel valulikkusena," selgitas arst. 

Täpsemalt kahjustab see naha loomulikku kaitsebarjääri, soodustades vee väljapääsu ja ärritavate ainete sisenemist. See võib Konno sõnul süvendada omakorda põletikulisi nahahaigusi, nagu rosaatseat, atoopilist dermatiiti ja psoriaasi, mille puhul ongi häiritud naha tõrjefunktsioon. 

Kõige karmimad on talve jäljed nendes kehapiirkondades, kus nahk on õhuke ja tundlik. Just sellepärast võivad kannatada saada silmalaud ning on sedavõrd levinud lõhenenud ja valulikud huuled.

Mida siis naha kaitsmiseks tegema peaks?

Selleks, et naha kaitsebarjäär taastada, tuleks seda regulaarselt määrida selleks mõeldud vahenditega. Konno sõnul sobivad talvisel ajal kätele kõige paremini salvid. Erinevalt kreemidest sisaldavad need kas vaseliini või taimse ja loomse päritoluga rasvu. Salv püsib kehal kauem ja katab nahka tihedama kihina, mispärast ei saa selle alla kogunev vesi aurustuda. See pehmendab omakorda naha sarvkihti. Lisaks on salvi toime sügavam kui kreemidel.

Kreemidel on seevastu võrreldes salvidega parem imendumisvõime. Kreemid on ka kergema tekstuuri ja kõrgema veesisaldusega. "Kui kannate kreemi nahale, aurustub selles sisalduv vesi. Selle omaduse tõttu määravad arstid enamasti kreeme siis, kui eesmärk on ravimi kiire imendumine," selgitas Konno. 

Arsti sõnul oleneb õige baaskreemi leidmine ka sellest, mis piirkonnas seda kasutatakse. "Kui teil on kuiv nahk, sobib salv paremini. Kreemid sobivad hästi suuremale nahapinnale. Samas jääb oht, et kreemides sisalduvad ained muutuvad kontaktallergeenideks ja kutsuvad esile uusi probleeme. Näiteks võib tekkida kontaktallergia," lisas Konno.

Aga äkki ma kreemitan käsi üleliia palju ja nad ei saa ise lõpuks hakkama?

"Oma igapäevapraktikas me tegelikult väga palju käte liigkreemitajaid ei kohta. Põhimõtteliselt tuleks nahale kanda uus kaitsekiht pärast iga pesukorda, sest desinfitseerivad ained hävitavad naha enda kaitsekihti üsna jõudsalt," sõnas Konno. 

Pigem peab arst käte määrimisel riskiks vale toote valimist. Näiteks imenduvad suure veesisaldusega emulsioonid küll kiiremini, kuid ka aurustuvad hoogsamalt. See viib niiskust nahalt välja ja soodustab niisutamise asemel hoopis naha kuivamist.

"Kreemide ületarbimist oleme kohanud mitte kätel, vaid näol. Piirkondades, kus rasunäärmed on aktiivsemad. Näonaha eest hoolitsetakse ka üldiselt agaramalt. Selles piirkonnas võib küll juhtuda, et kosmeetikatoodet kasutatakse liigselt ning see viib naha tasakaalu häirumiseni, põhjustades nahalesta ülekasvu ja õlide kasutamisel aknet," nentis Konno.