Tavaliselt ostetakse apteegist päikesekreeme emotsioonide najal. Kindlasti tuleks aga jälgida, et kreem kaitseks nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest. Pakendil enamasti suurelt välja toodud kaitsefaktor SPF on arvutatud ainult UVB põhjal. Reeglina on Konno sõnul tõhusamad nahka füüsiliselt kaitsvad kreemid. Kuid need jätavad kuivades sageli nahale õhukese valkja kihi.

"Kreemide peale väga lootma jääda ei saa. Teatud olukordades aitavad need hästi. Parim kaitse on ikkagi riietus, peakate ja hoida päikese eest peitu-varju," sõnas nahaarst saates "Terevisioon".

Päikesepõletuse tekkeks kuluv aeg sõltub UV-indeksist ja nahatüübist. Kiirülevaadet pakub allolev tabel. Hetke UV-indeksit saab vaadata ilmateenistuse kodulehel. Kõige ettevaatlikum tasuks olla Eestis kella 13 paiku päeval.Mai viimastel päevadel on jäänud UV-indeksi maksimaalne väärtus 6 lähedale. Teisisõnu ei tohiks viibida kaitsmata nahaga päikese käes järjest kauem kui pool tundi.

Põletuse leevendamine
Päikesepõletuse tekkides tuleks Konno sõnul keskenduda naha jahutamisele. Piisab tavalisest jahedast, kuid mitte jäisest veest või mähistest. "Eriti kui on villid kusagile tekkinud, on soovitav nahale panna külmad jahedad mähised ja niisutada nahka mingi baaskreemiga. Soovitavalt mitte kasutada ravimtaimi sisaldavaid geele. Ravimtaimed ise võivad mõnikord anda fotoallergilisi reaktsioone ja vastupidi süvendavad dermatiiti," laiendas nahaarst.

Sobib ka tavaline hapukoor. Sarnaselt kreemidele sisaldab see vett ja rasvaineid. Konno tõi samas välja, et see sisaldab ka valke, mille lagunemisel nahal võivad tekkida "üsna ebameeldiva lõhnaga ained". Teisalt aitab piimhape eemaldada nahalt surnuid rakke, mis kiirendab paranemisprotsessi. Spetsiaalsed põletuse leevendamiseks mõeldud kreemid sisaldavad sageli ka valuvaigistavaid ühendeid nagu lidokaiini või bensokaniini. Nende mõju on aga ajutine.

Põletus ja turse võib püsida 1–3 päeva. Nahk muutub kuivaks, hakkab sügelema. "Edasi on ka oluline nahka pidevalt kreemitada, et sügelust leevendada ja nahk kiiremini taastuks," lisas Konno.

Pikemaajalised mõjud
Laiemat pilti vaadates soovitab ta järgida päikese käes viibides mõistlikkuse printsiipi. Liigse päikese võtmisega võivad kaasneda mitmed ebameeldivad kõrvalmõjud. "Üks mõju on, et see hakkab nahka vanandama," sõnas Konno. Sellest võib saada vanemas eas aimu igaüks, kes võrdleb päikesekiirgusele paljastatud nahka riietega kaetud piirkondadega.

Samuti soodustab päikesekiirgus krooniliste haiguste ja autoimmuunhaiguste, näiteks lupuse teket ja vallandumist. "Päike ei sobi kokku teatud ravimitega, mis annavad fototoksilisi ja -allergilisi reaktsioone," lisas nahaarst. Ka teatud taimed nagu putkelised võivad koos päikesega viia erinevate ebameeldivate reaktsioonideni, mis võib päädida villide tekkega. Mööda ei saa vaadata rakkude DNA-kahjustumisest, mis kasvatab nahavähki haigestumise riski.