Kuna UV-kiirgus põhjustab nahas DNA kahjustusi, enneaegset vananemist ja nahapõletust, soovitavad nahaarstid kasutada päikesekaitsekreeme. Kosmeetikakeemik Triin Truu selgitas "Terevisioonis", et SPF tähendab päikesekaitsefaktorit (sun protection factor). Need on ained, mis neelavad UV-valgust, et see ei jõuaks nahani ning nahk omakorda ei saaks UV-kahjustust, mida UV-kiirgus tekitab.

SPF võib koosneda kahte tüüpi ainetest. On olemas füüsilised filtrid, vahel nimetatakse neid ka mineraalseteks filtriteks, mis on titaaniumdioksiid ja tsinkoksiid. "Need tekitavad tihtipeale valget kihti ja kreemid, mis baseeruvad mineraalsetel faktoritel, võivad olla teinekord paksemad ja rasvasemad. See on seepärast, et titaaniumdioksiid ja tsinkoksiid on osakesed, mida on kreemi sees stabiliseerida keeruline. Seetõttu on kreemid paksemad ja jätavad raskema tunde," selgitas ta.

On ka teine rühm filtreid, mis on keemilised ja mille kohta levib Truu sõnul sotsiaalmeedias palju hirmujutte seoses sellega, mida nad ikka täpselt teevad ning kuidas organismi mõjutavad. Keemilised filtrid on Truu sõnul lihtsalt keemilised ühendid, mis neelavad UV-kiirgust ega lase seda nahani.

"Euroopa Liidus on meil üks maailma parimaid kosmeetika regulatsioone, mis tähendab, et kõik tooted, seejuures ka turul saadaolevad SPF-tooted, on ohutud. Me hindame neid tooteid enne, kui neid üldse müüa saab," lausus Truu, kes on ühtlasi ka toodete ohutuse hindaja.

Kui poes ringi uudistada, võib märgata, et SPF-i taga on alati number. Tavaliselt kas 15, 30 või 50. See number tähendab filtrit ja mida rohkem on tootes filtrit, seda kõrgem on kaitsefaktor, mida toode suudab pakkuda.

"Kui kell 12 on väljas tugev päike ja inimene teab, et saab juba kümne minutiga esimese punetuse nahale, siis SPF10 tähendab seda, et põletus tekib kümme korda aeglasemalt. Ehk siis esimesed kümme minutit on inimene kaitstud ja iga järgneva kümne minutiga SPF-i efekt väheneb ja natuke rohkem UV-kiirgust jõuab nahani. SPF50 puhul kulub 50 korda kauem aega," selgitas ta.

Poodides müüakse ka päikeseõlisid, aga kui seal ei ole SPF-i sees, siis see kuidagimoodi päikese eest ei kaitse. "See on ühest kehvast teadusuuringust tulnud müüt, et taimsed õlid, näiteks vaarikaseemneõlil on SPF olemas. Ei ole. Päevitust intensiivistavad kreemid või õlid ei kaitse nahka, vaid tekitavad võlts kaitsetunde ja nahk saab hoopis kahjustatud," rääkis Truu.

Truu rõhutas, et päikesekaitsekreemi tuleb iga paari tunni tagant uuesti nahale kanda. Eriti, kui ujuda või higistada, sest sellisel juhul laguneb kaitsekiht nahal kiiremini. Kes tahab pikka aega hea välja näha, sellel soovitab Truu päikesekaitsekreeme kasutada, sest SPF on tema sõnul hea vananemisvastane toode.