Putniku sõnul saab inimene sünnihtekel kaasa mõned üksikud sünnimärgid. "Elu jooksul tekib sünnimärke järjest rohkem juurde ja mida vanem on inimene, seda rohkem me pigmentmoodustisi näeme," ütles ta saates "Terevisioon". Ehkki nahale võib täpikesi juurde tulla ka pärilikkuse tõttu, loeb onkoloogi sõnul ennekõike see, kuivõrd inimene oma nahka teadlikult hoiab.

Viimase kümnendi jooksul on Eestis nahavähi ehk melanoomi diagnooside arv kahekordistunud. "Kui me praegu vaatame statistikat, siis enamik suurest tõusust on varajaselt avastatud melanoomi arvelt," põhjendas Putnik. Teisalt on melanoom tema sõnul siiski elustiilihaigus, mis kimbutab vabal ajal päikesereiside harrastajaid.

Sünnimärkide tervist saab onkoloogi sõnul esmalt kontrollida lihtsa ABC-reegliga. "Muretseda tasub, kui moodustisel on A ehk asümmeeriline serv. Seejärel inglise keeles B on border ehk serv – see võib muutuda sakiliseks. C ehk color on värvus ehk kas moodustisel on erinevad värvid," loetles ta. Veel tasuks uudistada sünnimärgi läbimõõtu. "Kui diameeter on (pliiatsiotsa) kustukummist jämedam ja järjest kasvab, siis tasuks hakata perearsti või dermatoloogi juurde minema," soovitas ta.

Samas pole melanoomi Putniku sõnul alati võimalik palja silmaga diagnoosida. "Diagnoosi paneb ikkagi patoloog mikroskoobi all," märkis ta. Kui vanasti vaatas nahaarst sünnimärke silma ja luubiga, siis tänapäeval on tal võtta dermatoskoop. Viimane lubab Putniku sõnul heita pilgu naha pindmistesse kihtidesse.

Melanoomi diagnoosi korral tuleb pigmentmoodustis onkoloogi sõnul täies ulatuses eemaldada. "Melanoomiarmid ei ole kunagi väga ilusad, sest neid lihtsalt tuleb suurelt ja laialt eemaldada. Neid ei saa võtta natukene," põhjendas Putnik.

Nagu öeldud, kodus pelgalt suuruse järgi sünnimärke hinnata ei saa, sest onkoloogi sõnul võib ka mõni väga väikese läbimõõduga laik kohe sügavusse kasvada. "Seetõttu minu soovitus on igale heleda nahaga inimesele, et nad peaksid kord aastas rutiinselt endale leidma dermatoloogi või teadliku perearsti, kelle juures nahka näidata," ütles ta. Kelle kodukandis nahaarsti ei tegutse, saab nüüd nahka näitama tulla ka mööda Eestit sõitvatesse ratastel nahakabinettidesse.

Melanoomi diagnoosi saavad inimesed aga erinvatel põhjustel. "Päevitamine on üks riskifaktor, aga mitte alati absoluutne ja ainus. Me ei tea täpselt ja sajaprotsendiliselt põhjust," märkis Kadri Putnik. Samuti ei piisa nahavähi tekkeks ühest päikesepõletusest. Kõige ohtlikumaks peetakse onkoloogi sõnul lapsepõlves saadud põletusi. "Ütlus on, et "nahk mäletab kõike". Meie ei mäleta oma eelmise suve päikesepõletust, aga nahk mäletab seda ka kümne aasta pärast," sõnas ta.

Avastamise korral kulgeb melanoom igal inimesel erineva kiirusega. "Tihtipeale siiski, mida noorem on patsient, seda agressiivsem on kulg," osutas Putnik. Vanemaealistel võib melanoom areneda aastaid. "Tahaks siiski öelda, et kümne aasta pärast neid noori inimesi on üha vähem just tänu sellele, et teadlikkus on oluliselt parem," arutles onkoloog tuleviku kohta.