Viirustest võib olla abi kahjulike bakterite ja vähi vastu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Suurem osa viirustest nakatab loomade asemel baktereid või teisi viirusi.
Suurem osa viirustest nakatab loomade asemel baktereid või teisi viirusi. Autor/allikas: kevinmgill/(CC BY 2.0)

Kuigi enamik seni inimestele teadaolevatest viirustest on patogeensed, saab neist mitmeid inimeste heaks tööle panna, muu hulgas kasutada neid näiteks vähivastases võitluses, kirjutab Tartu Ülikooli geenitehnoloogia tudeng Signe Parts.

Tõenäoliselt on iga inimene on oma elu jooksul kergemal või raskemal kujul kokku puutunud mõne viirusinfektsiooniga. Enamasti seostatakse viiruseid haiguste ja halva enesetundega. Klassikaline külmetus, gripp ning palju tuntust kogunud SARS ja COVID-19 on viirushaigused, kuid kas kõik viirused on meile kahjulikud?

Vastab tõele, et enamik teadaolevatest viirustest on patogeensed ehk kahjustavad enda peremeesorganismi. Viirused on imepisikesed parasiidid, mis vajavad paljunemiseks ja levimiseks peremeesorganismi elusaid rakke. Selleks kaaperdavad nad sõna otseses mõttes peremeesrakus toimuvad elutähtsad protsessid ning häirivad rakkude normaalset talitlust. Enamasti tekivad haigussümptomid mitte viiruse tegevusest, vaid sellest, et meie immuunsussüsteem püüab viiruse levikut takistada.

Viirusinfektsioone aitavad ennetada ka vaktsiinid, mis kujundavad omandatud immuunsuse ilma, et inimene otseselt haiguse läbi põeks. Siiski tuleb meeles pidada, et vaktsiinid on väga spetsiifilised ning kaitsevad ainult kindla viirusetüve eest.

Ohutu(ma)d viirused
Igapäevaselt puutuvad inimesed kokku mitmete viirustega, mis meie tervist ei mõjuta. Enamikul viirustel, kes meie nahale või organismi satuvad, on peremeheks hoopis mõni teine liik ning seetõttu ei ole nad suutelised inimesi nakatama. Sellised viirused on näiteks bakteri- ja taimeviirused. Samuti suudab hävitada meie immuunsüsteem enamuse potentsiaalselt kahjulikke viiruseid enne, kui me nende kohalolekust teadagi saame.

Inimene on leidlik ja püüab tasapisi viirustest patogeene enda heaks tööle panna. Teiseks meie jaoks väga olulisteks haigustekitajateks on bakterid. Tänapäeval on aina suuremaks probleemiks antibiootikumidele resistentsed bakterid, millega võitluses meditsiin alla on jäämas. Järjest püüeldakse uute ja tõhusamate antibiootikumide väljatöötamise suunas, kuid enamasti leiavad bakterid lahenduse nende antibakteriaalsest toimest üle saamiseks. Just selliste bakterite vastases võitluses on viirustel suur roll.

Viiruseid, kes nakatavad baktereid, kutsutakse bakteriofaagideks ja faagiteraapiat kasutatakse antibiootikumi resistentsete bakterite vastases võitluses. Viirused, kes on võimelised nakatama baktereid, on inimesele täiesti ohutud, kuna nad ei ole võimelised meie rakke nakatama. Immuunsüsteem tunneb ja hävitab nad. Abistavaid viiruseid, kes meil bakteriaalsete nakkustega võidelda aitavad, leidub terve inimese organismis mitmel pool, näiteks soolestikus ja nahal.

Viirustega vähi vastu
Üks märkimisväärne rakenduss viirustele on nende kasutamine vähkkasvajate vastases ravis. Vähk on üks enamlevinud surma põhjustajaid. Senised vähkkasvajate ravimeetodid on oma kõrvaltoimete tõttu inimkeha laastavad. Uudseks lähenemiseks on onkolüütilised viirused, mille abil saab kasvajate arengut pärssida.

Selline on näiteks ravim Imlygic, mida kasutatakse täiskasvanutel nahavähi raviks. Ravim toimib tänu viiruse levikule kasvajarakkudes, kus see paljuneb ning kasvajarakud tapab. Ravim ei ole suuteline paljunema tervetes rakkudes ning seega tapab viirus ainult kasvajarakke. Lisaks mõjutab Imlygic immuunsüsteemi, aidates tal paremini ära tunda melanoomi rakke.

Kõik viirused ei ole halvad, kui oskame koos nendega eksisteerida ja neid enda huvides ära kasutada. Võime kindlad olla, et palju kasulikke avastusi viroloogias on alles ees ja ehk saab juba lähemas tulevikus võimalikuks haiguste puhul üle minna sümptomaatiliselt ravilt haiguse enda ravile.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: