Bakterite ja disainerite koostöö võiks vähendada veeraiskamist 500 korda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini magistrant Kristel Aimee Laur tutvustas "Terevisoonis" bakterite abil värvitud kangast. Praegu veel katsetamisfaasis värvimismeetod võiks vähendada tekstiilitööstuse veekulu umbes 500 korda.

"Eriti saastav on just värvimise protsess," kirjeldab Kristel Aimee Laur tekstiilitööstuses toimuvat. "Ühelt poolt kulutab see suures koguses vett ja teiselt poolt on see seotud väga suurte ja erinevate kemikaalidega, mis erinevatel põhjustel satuvad loodusesse ja nii otseselt mõjutavad inimeste tervist."

Laur on tegev Tallinna Ülikooli ELU (Erialasid lõimiv uuendus) õppeaine projektis "ELUsad pigmendid". Õppeaine eesmärk on mingi probleemi lahendamiseks koos tegutsema panna erinevate erialade üliõpilasi. "ELUsate pigmentide" projektis on kokku saanud tekstiilidisainerid ja bioloogid, et tegeleda tekstiilitööstuse väljakutsetga.

"Pole näha, et tekstiilivajadus väheneks. Pigem on see kasvamas ja inimestele meeldivad ka värvilised riided," osutab magistrant probleemkohtadele. Nõnda katsetavad disainerid ja bioloogid üheskoos keskkonnasäästlike värvimisviisidega.

Projekti osalised kasutavad kangale värvi ja mustrite andmisel baktereid. Lauri sõnul teeb bakteri eriliseks asjaolu, et viimane on isoleeritud Eesti vetest ning eritab uurijate töö tulemusel sinakas-lillakat pigmenti. "Üks asi on suuta bakter panna eraldama pigmenti," ütleb magistrant. "Teine asi on, et see kinnituks kangale. Meil õnnestus see kinnitada ka kangatükile."

"Terevisioonis" oli disaineril kaasas väike bakterite toonitud kanganäide. Siiski nägi projekti plaan tema sõnul ette katsetusi erinevate tekstiilidega, mis jäid paraku eriolukorra ajal tegemata.

Mujal maailmas on disainerid katsetanud sarnast kangavärvimist teiste bakteritega. Näiteks toob Laur teda inspireerinud brittide projekti Faber Futures. Kõnealune projekt võitis disainikonkursil Index Award oma kategoorias peaauhinna ning selleski projektis kasvatati tekstiilil baktereid ja loodi nende abil mustreid.

"Nende tulemused näitavad küll, et see protsess [kangavärvimine – toim] on palju kiirem. See on kemikaalideta ja vähendab vee kasutamist 500 korda," märgib disainer.

Kuigi bakteritega värvimise juures on olulisim selle keskkonnasäästlik mõju, huvitab Lauri disainerina ka see, kuidas bakteripigment toimib. "Üks variant ongi, et saadakse pigmenti vedelal kujul, mis põhimõtteliselt värvimisprotsessis väga palju ei muuda, välja arvatud see, et kõik muutub sõbralikumaks nii keskkonnale kui inimesele. Mis on aga huvitav bakteritega, on et bakterid ja disainerid saavad teha koostööd," kirjeldab ta.

Baktervärvimise teeb tema jaoks põnevaks ka võimalus ise kangadisaini võtteid välja mõelda. Näiteks saab värvimisel kasutada helilainete abi või bakterikolooniaid erineva tihedusega paigutada. Samuti on mikroorganismidega värvides tulemus sageli ennustamatu. "Täna ta on natuke nagu lihavõttemunade värvimine," muigab Laur.

Kuigi Eestist pärit bakteri sinakas-lillakas toon sobiks teksapükste värvimiseks, unistab tekstiilidisainer suuremalt. Tema sõnul võiks uus värvitehnoloogia tuua arusaamade muutuse esteetikas laiemalt. "Disaineina ütleks ma, et äkki me suudame üllatada teid, rahvas, ja mõelda välja midagi teksaste asemel. Nii et te teksaseid enam ei tahagi kanda," ütleb ta.

Kristel Aimee Lauril on plaan bakteritega värvimist edasi uurida ning jõuda katseks mõeldud kangatükist suurte riideesemeteni. "Minu uudishimu ei ole veel raugenud," naerab ta.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: