Arstiteadlane: lihasööjabakter muutus ohtlikuks paarikümne aasta eest
Lihasööjabakterina tuntud Streptococcus pyogenes'i levik on äärmiselt lai. Iga aastal nakatavad gruppi A kuuluvad streptokokid maailmas 600 miljonit inimest. Sõltuvalt tüvest võib nakkus lõppeda angiiniga, halvimal juhul elu ähvardava toksilise šoki sündroomiga. Geenianalüüs näitab, et epideemia taga olev bakter muutus loetud mutatsioonide toel ohtlikuks alles 1980. aastatel.
Eelmisel aastal avaldatud uurimuse tarbeks järjestati enam kui 3600 streptokokitüve pärilikkusaine. Analüüs näitas, et suhteliselt ohutule bakterile andis võime nakatada sadu miljoneid inimesi laias laastus neli genotüübis toimunud muutust.
Ebaharilik bakter
„Bakterite virulentsus kasvab ikka aja jooksul, nad suudavad põhjustada tõsisemaid haigusi. Inimesed muutuvad muutuste toel haavatavamaks, kuna nende immuunsüsteem pole kohastunud uute tüvedega võitlema,“ nentis 2014. aastal ilmunud uurimuse kaasautor ja Turu ülikooli bakterioloogiaprofessor Jaana Vuopio ERR Novaatorile.
Töö juhtivautor James Musser Houstoni Metodisti Haiglast lisab aga, et bakteri kohta on siiski tegu tavatult kiire evolutsiooniga. „Gripp teeb midagi sellist pea igal aastal, kuid bakterid ei omanda tavaliselt nii uut ja virulentset vormi. Meil pole selge, mis niivõrd kiire evolutsiooni tingis, kuid on vägagi selge, et ajast, kui need mutatsioonid tekkisid, on organism hakanud levima kiiresti inimeselt inimesele ja väga pikkade vahemaade taha,“ sõnas Musser.
Bakteri eelnevas virulentsuses on nähtud teatavat tsüklilisust. Enne 1980. aastate lõppu võis mitmetes riikides täheldada nakkusjuhtumite vähenemist. Kuigi Musser ei välista, et haigustekitaja võib oma potentsi taas tulevikus kaotada, jääb see meiega tõenäoliselt veel pikaks ajaks. „Virulentsuse vähenemine võtab tavaliselt 5-10 aastat, kuid samas tuleb meeles pidada, et järgmise paari aasta jooksul võivad sarnase võimekuse omandada ka mitmed teised tüved ja põhjustada sama tõsiseid nakkusi," nentis arstiteadlane.
Uued mutatsioonid
Virulentsust kasvatavad mutatsioonid sattusid gruppi A kuuluvate streptokokkide genotüüpi tänu bakteriofaagidele, baktereid nakatavatele viirustele. Uued geenid andsid lihasööjabakterile võime toota uusi mürkaineid varasemast suuremas koguses. Järgnenud mutatsioon võimaldas bakteritüvel sünteesida organismi immuunvastust tõhusamalt kaosesse paiskavat valku – superantigeeni. Valgu tõttu ei reageeri inimese adaptiivne immuunsüsteem enam spetsiifilistele antigeenidele, vaid tekib laialdasem põletikuline reaktsioon.
Paratamatult muutis see bakteriaalse nakkuse kulgu agressiivsemaks ja kasvatas nakatunute suremust. „Bakterid suudavad uute mürkainete abil organismi paremini koloniseerida. Mõnede inimeste puhul suudavad nad teadmatuks jäävatel põhjustel jõuda isegi vereringesse ja tekitada väga tõsiseid nakkusi, mida on raske ravida. Tihti lõppevad need surmaga. Sangarlikud katsed inimest päästa ja nakkuse levikule piir panna päädivad jäsemete amputatsiooniga," nentis Musser.
Angiin või toksiline šokk
Sõltuvalt inimeste immuunsüsteemi tugevusest ja riskiteguritest võib nakkuse toel tekkida väga mitmeid erinevaid haigusi. „On tõenäoline, et mitmed inimesed on kogenud bakteri tekitatud sümptomeid ka ise. Kergematel juhtudel viib bakteriaalne nakkus näiteks angiini ja nahapõletikuni, harvematel puhkudel väga tõsiste nakkusteni, mille puhul on suremus väga kõrge. Näiteks Soomes registreeritakse aastas 30 000 angiinijuhtu, raskemaid nakkusi on 200 kandis,“ märkis Vuopio. Nõnda on üksikisikul tavaliselt väga raske teada, miks ta ühte või teise haigusesse üldse nakatus.
Reeglina pole inimestel siiski põhjust liigselt muretseda. Enamik nakkustest alluvad antibiootikumravile. „Tõsisemad nakkused tekivad pigem vanemasse ja nooremasse vanusegruppi kuuluvatel inimestel, immuunpuudulikkuse all kannatavatel patsientidel, samuti diabeeti haigestunutel. Kuigi tuleb tõdeda, et gruppi A kuuluvad streptokokid ei austa alati vanuselisi ega riskigruppide piire,“ lisas professor.
Nakkuse kulgu näivad mõjutavat mitmed erinevad asjaolud, mille täpne olemus jääb Musseri sõnul aga suuresti mõistatuseks. „Leidub mitmeid geneetika ja immuunsüsteemiga seotud tegureid, mis tõstavad nakkuse raskeima vormi tekkeriski. Paraku ei mõista me neid veel piisavalt hästi, et suuta täpselt ennustada, kes riskigruppi kuuluvad," tõdes arstiteadlane