Vajadus ebahariliku ravi järele tekkis pärast tsüstilist fibroosi põdenud Briti tüdrukule uute kopsude siirdamist. Geenihaigus kasvatab kopsunakkuste riski, mis suurendab omakorda hingamisteid ummistava lima hulka. Operatsiooni toimumise ajaks oli vähenenud teismelise kopsumaht kahe kolmandiku võrra.

Siirdamise õnnestumiseks pidi võtma tüdruk aga immuunsüsteemi tööd alla suruvaid ravimeid. Selle mõjul levis tuberkuloosisarnane bakter tema maksa ja kopsude eemaldamisel tekkinud haava. Peagi ilmusid bakterikolooniaid sisaldavad sõlmed ka tema kätele, jalgadele ja tuharatele.

Antibiootikumidest jäi laialt levinud bakteri Mycobacterium smegmantis tõrjumiseks väheseks. Nakkuse raviks internetist alternatiive otsinud tüdruku ema sattus bakteriofaagide otsa. Mikroobe nakatavaid viirusi on kasutatud inimeste ravimiseks enam kui sada aastat. Erilist huvi tunti nende vastu antibiootikuminappuses vaevlenud Nõukogude Liidus. Mitmete esialgsete uuringute tulemused olid aga ülespuhutud. Paremini kontrollitud katsetes polnud nende tervendav mõju enam sedavõrd ühene. See viis omakorda huvi vähenemiseni.

Naise õnneks suhtles üks tema tütart ravivatest arstidest Graham Hatfulliga. Pittsburghi Ülikooli biotehnoloogia professor oli kogunud aastate jooksul maailma eri paigust ligikaudu 15 000 eri faagi. Erinevalt mitmetest imetajate ja lindude seas ringlevatest viirustest on kohastunud need ründama vaid kindlaid bakteriliike või isegi üksikuid -tüvesid. Hatfull leidis kolleegidega oma kollektsioonist kümneid M. smegmantis't nakatada suutvaid viiruseid.

Pärast sadade kombinatsioonide mõju testimist jäid teadlased lõpuks kolmest viirusest koosneva kokteili juurde. Neist tappis nakatatud baktereid edukalt vaid üks – Lõuna-Aafrikas mädanevast baklažaanist isoleeritud Muddy. Ülejäänud kahel, BP-l ja ZoeJ-l, oli selleks võimekus olemas, kuid harilikult oli nakkus bakteriraku hukutamiseks liiga leebe. Nende potentsiaali täielikult ära kasutamiseks lõi Hatfulli töörühm rivist välja neil enda paljundamist pidurdavad geenid.

Viimaks süstisid Briti arstid eesotsas Helen Spenceriga kokteili tüdruku veeni ühe kuu vältel kaks korda päevas. Kuus nädalat pärast ravi algust kadusid sõlmed teismelise rindkerelt ja kätelt. Peagi ei nähtud kahjulikke baktereid ka tüdruku maksas. Uurimuse ilmumise ajaks põdes tüdruk endiselt tsüstilist fibroosi, kuid oli muus osas hea tervise juures. Faagikokteili manustamine ei tekitanud tõiseid kõrvalmõjusid.

Kuigi pole erilist kahtlust, et nakkusest õnnestus vabaneda just tänu viirustele, rõhusid Hatfull ja Spencer vajadusele teha enne meetodi arstide arsenali lisamist täiendavaid kliinilisi katseid. Käesoleva tööga jõuti aga mitme olulise verstaporstini. Varem pole kasutatud inimeste ravimiseks geneetiliselt muundatud faage. Samuti polnud suudetud tõrjuda seni inimorganismis tekkinud mükobakterite kolooniaid isegi tavaliste bakteriofaagidega.

Samas nentisid teadlased, et mükobakterite nakkuste tõhusaks raviks on tarvis keskkonnast isoleeritud faagide nimistut veelgi laiendada. Sagedamini nakkusi tekitavate kolibakterite ja stafülokokkidele spetsialiseerunud viirused suudavad nakatada rohkemaid erinevaid tüvesid. Ent isegi siis võib tegutseda samas haavas liiga palju eri sorti baktereid, et ühe kokteiliga õnnestuks vabaneda kõigist erinevatest tüvedest.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.