HI-viiruse ja AIDS-i epideemia tõttu algatas USA toidu- ja ravimiamet (FDA) 1980. aastatel ja 1990. aastate alguses uute ravimite kiire heakskiidu programmi. Alates 1992. aastast on saanud varase kasutusloa preparaadid mitme raskesti ravitava haiguse vastu, vahendab ScienceAlert.

Eriti sageli annab FDA kiirkorras kasutusloa vähiravimi kandidaatidele. Kõigist onkoloogilistest preparaatidest läbib kasutusloa kiirmenetluse umbes kolmandik taotlustest. Samuti väljastatakse kõigist kiirkorras kasutuslubadest üle 80 protsendi just vähiravimitele.

Paraku väljastatakse kiire kasutusluba arstimile sageli asendusmarkerite põhjal. Need ennustavad oletatavasti, et ravim toimib, kuid ei mõõda seda toimet otse. Näiteks on kolesterooli tase südamehaiguste ravimi tõhusust peegeldav asendusmarker. Kiirelt väljastatud loale peavad järgnema kinnitavad kliinilised uuringud. Südamehaiguste näite puhul peavad ravimifirmad neis katsetes suutma näidata, et preparaat hoiab päriselt ära südamehaigusest tingitud surma.

Vähiravis võiks ravimikandidaadi teekond päädida parimal juhul sellega, et uut ravi saanud patsiendid elavad kontrollrühma patsientidest kauem – teisisõnu lähtutakse üldisest elulemusest. Kiirkatsetes hinnatakse aga tihtipeale progresseerumiseta elulemust ehk aega, mille jooksul vähipatsient elab, ilma et tema haigus hullemaks läheks.

Nüüd analüüsisid Bostonis asuva Brighami ja Bostoni naistehaigla arstid FDA viimase kümnendi jooksul kiirkorras väljastatud vähiravimite kasutuslube. Epidemioloog Ian Liu ja kolleegid kirjutavad, et kiirelt antud kasutusluba võib tuua teatavat kasu. Siiski pole pikas plaanis näha, et nii mõnigi turule lubatud ravim pikendab tegelikult patsientide elu või parandab nende elukvaliteeti.

Aastatel 2013–2023 sai FDA kiirloa programmis kasutusloa 59 vähiravimit 129 juhtumi tarbeks. Kitsamalt võttis töörühm neist luubi alla just aastatel 2013–2017 kasutusse lubatud 46 arstimit. Tuli välja, et 2023. aasta keskpaigaks andsid neist seitse preparaati järelkatsetes endiselt märkimisväärseid tulemusi. Kümme ravimit oli vahepeal aga turult ära korjatud. 

Veel selgus, et 41 protsenti ehk 19 kiirkorras kasutusse lubatud arstimit ei pikendanud ega parandanud kuidagi patsientide elu. Kuna seitsme ravimi toime osas järeluuringud alles käivad, võib uurijate sõnul öelda ühtekokku 57 protsenti ravimite kohta, et viis aastat hiljem pole neist mingit tõendatud kasu. 

Veniv veaparandus 

Kuigi kiirmenetluste süsteemi on madalate standardite tõttu kritiseeritud, täheldas töörühm märke süsteemi paranemisest. Järeluuringutes ebatõhusaks osutunud ravimid kutsutakse käibelt tagasi üha rutem: kui 2013. aastal võttis tagasikutsumine kümmekond aastat, siis 2017. aastal vaid 3,6 aastat.

Teisalt kulub ravimifirmadel üha kauem aega, et kiirkorras turule jõudnud arstimi puuduvat toimet kohustuslikes järeluuringutes tõestada. See tähendab, et ravim jääb veel aastateks kättesaadavaks, enne kui arstid ja nende patsiendid võivad kindlad olla, et asendusmarkerite põhjal tõhusaks kuulutatud preparaat on ka päriselt tõhus.

Töörühm märkas, et pikemaks on veninud ka aeg, mis kulub kiirloa saanud ja järeluuringutes  tõhusaks osutunud ravimil tavapärase kasutusloa saamiseks. Kui uuritud perioodi algul kulus selleks 1,6 aastat, siis vaadeldud aja lõpus juba 3,6 aastat. Leid langeb kokku varasemate uuringutulemustega, et patsiendid võivad üle kümne aasta järjest tarvitada tõendamata toimega ravimeid.

Pikaleveniv asjaajamine pole ainus kliinilisi vähiuuringuid kimbutav mure. Aastal 2022 tehtud uuring näitas, et viimase kümnendi 300-st kontrollitud inimuuringust enam kui poolte andmed jäid sõltumatutele teadlastele kättesaamatuks. See tähendab, et teadlased ja arstid ei saa FDA otsuse aluseks olnud tõendeid ise järele kontrollida.

Kiirkorras tehtud loamenetlused on endiselt kriitikatule all. Viimasel aastal on eriti palju vastukaja pälvinud FDA 2021. aastal tehtud otsus kiita kiirkorras heaks Alzheimeri tõve vastane antikeha aducanumab. Antikeha eemaldas kehast küll haigusega seotud valguklombid, kuid ei pärssinud tõvega seotud vaimse võimekuse langust. Tänavu teatas aducanumabi tootja Biogen, et peatab ravimi tootmise.

2022. aasta juunis kinnitas USA valitsus kiirmenetluse seadusandliku reformi. Teadlaste sõnul oleks tulnud süsteemi reformida juba ammu. Nüüd võib FDA edaspidi ravimifirmalt nõuda, et see oleks enne kiire kasutusloa saamist järeluuringutega alustanud. Samuti peab firma järeluuringute vahetulemustest kaks korda aastas aru andma. Milline saab olema reformi tegelik mõju, näitab aeg.

Vähiravimite uuringuid kimbutavad aga muudki probleemid. Aastal 2021 püüdis rühm teadlasi korrata aastatel 2010–2012 ilmunud 53 vähiraviteemalises teadusartiklis kirjeldatud 193 katse tulemusi. Neil õnnestus korrata vaid neljandiku katsete tulemusi. Kontrollijatel ei õnnestunud hankida sageli piisavalt infot katsete meetodite kohta või materjale katse kordamiseks. Õnnestunult korratud 50 katsest oli algsega võrreldes aga ravimite tõhusus keskmiselt 85 protsenti kehvem.

Uuring avaldati ajakirjas Journal of the American Medical Association.