Teadlased panid eesnäärmevähi helendama

Ühendkuningriigi teadlased said valmis helendava värvaine, mis kinnitub vähirakkude külge. Selle abil näevad kirurgid sõna otseses mõttes kasvajat paremini ja jõuavad selle tõenäolisemalt varakult patsiendi kehast eemaldada.
Rühm Oxfordi Ülikooli teadlasi koostöös California biotehnoloogia ettevõttega ImaginAb Inc arendasid välja fluorestseeruva ehk helenduva värvaine, mis kleebiks end piltlikult öeldes vähirakkude külge. Kui paljale silmale nähtamatu vähkkude helendama lööb, saavad kirurgid kehast välja lõigata iga viimse kui kasvajaraku, jättes ülejäänud koed puutumata. Ekspertide sõnul võib inimene sellise lõikuse järel vähi täielikult ja jäädavalt seljatada, vahendab The Guardian.
Uuringu ühe autori ja Oxfordi Ülikooli kirurgiaprofessori Freddie Hamdy sõnul andis tema töörühm kirurgidele nüüd justkui täiendava silmapaari. Lisasilmad näevad täpselt ära iga kasvajaraku asukoha ja leviku. Hamdy sõnul võimaldab uus tehnoloogia kehast eemaldada ka kasvajakoldest kaugemale levinud rakud – selline täpsus takistab vähi võimalikku naasmist.
Vähem kõrvalmõjusid
Uue rakuvärvi katsetamiseks värbas töörühm uuringusse 23 eesnäärmevähi diagnoosiga meest. Kõigile meestele tehti enne eesnäärme eemaldamise operatsiooni värvainesüst. Helendav värvaine tõi vähirakud nende kehas paremini esile. Täpsemalt kasutasid kirurgid erilist kujutamissüsteemi: kui eesnäärme ümbrus sellega läbi valgustati, hakkasid valguse mõjul helendama vaid vähirakud.
Kirurgid nägid sestap täpsemalt, kas kasvajarakud olid levinud ka mõnda muusse koesse, näiteks vaagnaluupiirkonda ja lümfisõlmedesse. Tugev kontrast võimaldas kirurgidel haigetel ja tervetel rakkudel nii hästi vahet teha, et patsientide kehast lõigati välja vaid kasvajarakud.
Freddie Hamdy sõnul aitab selline täpsus vähendada operatsiooni võimalikke kõrvalmõjusid, näiteks pidamatust ja erektsioonihäireid. Praeguse lõikustäpsuse juures mõjutab eesnäärmevähi eemaldamine seeläbi tugevalt patsiendi elukvaliteeti.
Uues protseduuris kombineeruvad omavahel helendav värvaine ja IR800-IAB2M-nimeline sihtmolekul. Mõlemad ained kinnitavad end eesnäärmevähi rakkude pinnal leiduvale valgule nimega PSMA ehk eesnäärmespetsiifiline membraani antigeen.
Uuringu tarbeks tehtud operatsiooni järel on näiteks 77-aastane endine Southmoorist pärit müügijuht David Butler nüüd vähist täiesti prii. Enne lõikust näitasid uuringud, et tema eesnäärmevähk oli hakanud kehas levima. Praeguseks täielikult vähist taastununa peab Butler end õnneseeneks ja kavatseb enda sõnul nautida elus iga hetke.
Ehkki praegu katsetati uut värvainet vaid eesnäärmevähiga patsientidel, saaks seda kohandada ka võitluseks teiste vähivormide vastu. Eksperdid loodavad, et selleks tarvitseb vaid ära vahetada valk, mille külge värvaine end vähirakkudes kinnitab. Enne kasutuselevõttu peab meetod aga esmalt läbima suurema patsientide hulgaga jätku-uuringuid.
Teadustöö ilmus ajakirjas European Journal of Nuclear Medicine and Molecular Imaging.
Toimetaja: Airika Harrik