Eesnäärmevähk on meestel kõige sagedamini diagnoositav pahaloomuline kasvaja, kuid varasel avastamisel enamasti hästi ravitav. Tervise Arengu Instituut (TAI) alustas koos teiste Eesti terviseasutustega eesnäärmevähi riskipõhise sõeluuringu võimalikkuse hindamist.

Riskipõhine lähenemine arvestab meeste individuaalset haigestumisriski ning selle eesmärk on parandada varajase avastamise tõhusust, vältides samal ajal ülediagnoosimist, tarbetuid raviprotseduure ja nendega kaasnevaid võimalikke terviseriske.

TAI epidemioloogia ja biostatistika osakonna nooremteadur Mari-Liis Väli rääkis, kuidas patsiendi vaatest on tähtis, et sõeluuring poleks keeruline ja hirmutav teekond. "Riskipõhine lähenemine algab mehe jaoks lihtsa vereanalüüsiga. Edasised diagnostilised protseduurid tehakse vastavalt mehe individuaalsele riskile," kirjeldas ta.

Teostatavusuuring Eesti meeste seas

Aastatel 2024–2025 viisid teadlased läbi uuringu, kus hindasid, kas Eestis on võimalik viia ellu sõeluuringut, milles võetakse arvesse meeste individuaalset riski haigestuda eesnäärmevähki.

Uuringusse kutsuti juhuvalimi alusel 12000 Tallinna ja Tartu meest vanuses 50–69 aastat. Uuringu töörühmas osalenud Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja uroloog Martin Kivi sõnul oli eesnäärmevähi varase avastamise teostatavusuuring mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebusteta meestele, et avastada vähk varases arengujärgus.

"Varases haigusjärgus võivad sümptomid puududa, mistõttu riskipõhine hindamine koos täiendavate kliiniliste uuringutega võimaldab tuvastada need patsiendid, kes vajavad edasist käsitlust," sõnas Kivi.

Uuring koosnes mitmest etapist, kus igas sõeluti vastavalt riskipõhisele hinnangule välja mehed, kellel oli suurenenud risk eesnäärmevähi tekkeks ning need, kes vajasid täiendavaid uuringuid.

Riskipõhine lähenemine ja MRT-uuring aitasid madala riskiga meestel vähendada  tarbetuid eesnäärmebiopsiaid. Biopsiale suunati vaid need mehed, kellel oli suurem eesnäärmevähi risk.

Mida tulemused näitasid?

Uuringu esimeses etapis osales 28 protsenti kutsutud meestest. Osalus oli suurem nooremate meeste seas: 50–59-aastastest osales 32 protsenti, 60–69-aastastest 23 protsenti.

Üks olulisemaid tööriistu eesnäärmevähi varaseks avastamiseks on PSA-test. PSA (prostataspetsiifiline antigeen) on aine, mida toodab ainult eesnäärme kude. Selle peamine ülesanne on luua seemnevedelikus spermatosoididele sobiv keskkond. Väike osa PSAst satub ka verre, kus selle taset on võimalik mõõta lihtsa vereanalüüsiga. PSA tase ületas lävendi seitsmel protsendil vereproovi andnutest.

Täiendava riskihindamise järel, milleks oli uroloogi vastuvõtu käigus tehtud küsitlus ja läbivaatus, suunati neist ligikaudu 60 protsenti MRT-uuringule. Biopsiale suunati lõpuks vaid veerand nendest meestest, kelle PSA tase oli kõrgenenud.

Vähk diagnoositi rohkem kui pooltel biopsiale suunatud meestel, kus üle poole leitud kasvajatest olid väheagressiivsed ega vajanud kohest ravi ning jäid jälgimisele.

Mari-Liis Väli sõnul teeb selline lähenemine meestel sõeluuringus osalemise lihtsamaks ja vähem hirmutavaks. "Mitmeastmeline riskihindamine aitab suunata invasiivsed uuringud vaid nendele meestele, kelle puhul on see antud hetkel põhjendatud ning vältida olukorda, kus suurem hulk mehi läbiks neid ilma tegeliku vajaduseta. Teadmine, et diagnostilised protseduurid tehakse üksnes suurenenud riski korral, võib mehe jaoks uuringus osalemist kergendada," ütles ta.

Martin Kivi sõnul näitab Eesti kogemus, et riskipõhine lähenemine on meestele vastuvõetav ning loob aluse eesnäärme sõeluuringuteks tulevikus ning olulisteks järgmisteks sammudeks. "Järgmise etapina on põhjendatud riskipõhise lähenemise teostatavuse hindamine erinevates Eesti maakondades," sõnas Kivi.

Uuringus osalesid aktiivsemalt nooremad mehed, mistõttu saab edasise hindamise suunamist kaaluda eeskätt 50-aastastele meestele, et hinnata riskipõhist algoritmi eri maakondades väiksema ressursimahuga.

Teostatavusuuringute eesmärk on anda teaduspõhine alus uute riiklike sõeluuringute kavandamiseks, et need oleksid tõhusad ning aitaksid vähendada vähisuremust. Tervise Arengu Instituudi juhitud uuring toimus rahvusvahelises koostöös Euroopa projektidega EUCanScreen ja PRAISE-U. Uuringu viis läbi Tervise Arengu Instituut koostöös Tervisekassa, Eesti Uroloogide Seltsi, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla ja SYNLAB Eesti OÜ-ga.