Putniku sõnul kasvab vähi esmaste diagnooside hulk aasta-aastalt. "Prognoositult on selleks numbriks ligi 12 000 esmasjuhtu aastaks 2030," märkis ta saates "Terevisioon". Siiski oletab ta, et 2022. aasta statistika taga on palju väikeseid ja varakult avastatud vähijuhtumeid, mis lõppevad inimese tervenemisega. "Vähiravi ja diagnoosimise juures esmane on ikkagi ennetus, vältimine ja varajane avastamine," tõdes ta.

Vähiravi viimane sõna kogu maailmas on Putniku sõnul rakuravi, eriti verevähiga patsientidel. Inimest võidakse ravida ka juba geenide tasandil. "See on koht, kus minnakse järjest personaalsemaks. Iga pahaloomulise haiguse juht on justkui sisuliselt üksikjuhtum," selgitas onkoloog.

Eestis rakutasandi ravi veel ei pakuta, kuid Putniku sõnul käib ka siinmail sel teemal arendustöö. "Eestis on sellest suvest organisatsioon moodustatud ministeeriumi taustal, kus ongi võrgustunud põhimõtteliselt kõik vähiraviga tegelevad üksused. Nii Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool, raviga tegelevad haiglad ja ka Vähiliit," loetles ta.

Osapoolte koostöö eesmärk on tema sõnul edendada uuenduste jõudmist Eestisse. Rakuravi on Putniku sõnul kallis ning nõuab palju investeeringuid: riigi ja erainvestorite panust. "See on meie ambitsioon, meie eesmärk. See ei ole ainult ühe raviasutuse, vaid kogu Eesti suur eesmärk," tõdes ta. Mujalgi maailmas pakutakse täppisravi praegu vaid üksikutes kohtades, sest see on sedavõrd kallis.

Uute vähiravimite turuletulek on onkoloogi sõnul pikk protsess. Nii võib juhtuda, et patsient loeb uue ravimi kohta internetist enne, kui arst on selle kohta lõplikud tulemused kätte saanud. "Alati peab olema selge, et see ravim on esiteks tõhus. Samas ta peab ka olema ohutu patsiendi jaoks," põhjendas Putnik.