Eestis sureb igal aastal rinnavähki umbes 250 naist. Kuna vähiravi tõhusus sõltub suuresti sellest, kui varakult vähk avastatakse, oleks saanud õigeaegsema diagnoosiga paljusid neist surmajuhtumitest ära hoida. Rinnavähi puhul mängib kiire ja ohutu sõeluuringu meetodina võtmerolli mammograafia, mille tõhusus sõltub otseselt tehtavate piltide selgusest ja detailsusest. Nii on oluline mammograafiamasinaid hoolikalt jälgida, kirjutab Tartu Ülikooli kliinikumi meditsiinifüüsik ja Tallinna Tehnikaülikoolis järeldoktorantuuri tegev Lucía Mariel Arana Peña.

Kiirgusseadmete laitmatu töö ja patsientide ohutuse tagamiseks läheb tarvis meditsiinifüüsikute teadmisi füüsikast, et mõista, kuidas mõjutab kiirgus materjale ja millised on selle mõjud. Mammograafiamasinaid optimeerides saame teha paremaid pilte, mida vajavad radioloogi täpse diagnoosi panemiseks.

Muu hulgas viime läbi kvaliteedikontrolli, et tagada seadmete vastavus riiklikele ja rahvusvahelistele standarditele, sealhulgas Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) kehtestatud normidele. Nende standardite järgimine on oluline nii diagnostilise täpsuse huvides kui ka patsientide ja personali ohutuse tagamiseks.

Eestis on paraku meditsiinifüüsikuid vähe ja enamik neist töötab suurtes tervishoiuasutustes. Väiksemates keskustes puudub sageli kohapealne tugi. See tähendab, et need vähesed meditsiinifüüsikud peavad vajalike kvaliteedikontrollide tegemiseks mööda Eestit ringi sõitma. Kuigi see võtab omajagu aega, on ilma selleta kõrgete kvaliteedinõuete tagamine keeruline.

Kvaliteedikontrolli sagedus ja tüübid piirduvad seega suuresti miinimumnõuete täitmisega, et kindlustada patsientide ohutus. Praktikate täiustamiseks ja uuendamiseks jätab praegune olukord aga vähe ruumi. Lisaks võivad pikemate kontrolle lahutavate intervallide vahel jääda märkamata lühiajalisemad kõrvalekalded seadmete töös, mis võivad mõjutada halvemal juhul nendega tehtavate piltide kvaliteeti.

Probleemi lahendamiseks juhin Tallinna Tehnikaülikoolis projekti, mille eesmärk on rakendada mammograafiamasinate kaugkvaliteedikontrolli. Projekt pakub täiendust olemasolevatele kvaliteedikontrolli meetoditele, mis nõuavad meditsiinifüüsiku kohalolekut, hoides oluliseks kokku praegu reisimiseks kulutatavat aega.

Selle saavutamiseks järgime IAEA kaug- ja automatiseeritud kvaliteedikontrolli programmi. Projekti raames arendame odavaid fantoome ehk rinnakudet jäljendavaid mudeleid ja koolitame igas meditsiiniasutuses radiolooge neid pildistama. Nad omakorda laevad tehtud pildid üles Eesti tervishoiu pildipangasüsteemi, mis on üks väheseid üleriigilisi meditsiinipiltide vahetussüsteeme maailmas.

Analüüsime saadud pilte kaugjuhtimise teel spetsiaalse arvutiprogrammi abil, mis võimaldab leida pildikvaliteedi indeksi. Praeguses praktikas seda lähenemist Eestis ei rakendada. Nõnda aitab programm kontrollida, kas ülesvõtted on diagnoosiks piisavalt head, ja välja selgitada, kuidas iga masin tavaliselt töötab. See lihtsustab võimalike probleemide varajast avastamist ja aitab aimu saada, kas ebatavaliste näitude näol on tegu vaid ajutise kõrvalekaldega.

Teeme projektiga algust Tartu Ülikooli kliinikumis ja Viljandi haiglas, misjärel plaanime laiendada seda väiksematesse asutustesse ning edendada koostööd teiste meditsiinifüüsikute ja teiste tervishoiutöötajate vahel.

Kaugkvaliteedikontroll parandab seadmete seiret praeguste poolaastaste kontrollide vahel, mis võimaldab probleeme õigeaegselt avastada, tagades ühtlase pildikvaliteedi ja patsientide ohutuse. Reisimiseks kuluvat aega vähendades säästab see lahendus ka raha ja võimaldab täita meditsiinifüüsikutel teisi ülesandeid, näiteks uuendada radioloogiapraktikaid, mille abil parandada patsientide elukvaliteeti.

Mind inspireerivad iga mammogrammi taga olevad päris inimesed. Iga ema, tütre, õe ja sõbra eest tuleb hoolitseda nii hästi kui võimalik. Iga parema pildi ja varajase diagnoosiga ei täiusta me ainult oma protokolle; vaid aitame päästa elusid ja pakkuda meditsiinifüüsika abil Eesti inimestele tervemat tulevikku.

Tartu Ülikooli kliinikumi meditsiinifüüsik ja Tallinna Tehnikaülikoolis järeldoktorantuuri tegev Lucía Mariel Arana Peña astus teaduste akadeemias üles esimesel Eesti ülikoolides õppivatele välisdoktorantidele mõeldud ingliskeelsel konkursil "Teadus 3 minutiga", kus ta valiti viie parema sekka. Tema teadustööd kirjeldav ingliskeelne populaarteaduslik artikkel ilmus portaalis Research in Estonia.