Tänapäeva maailma on ilma sotsiaalmeediata raske ette kujutada. Kuigi meist suurem osa on kursis ühismeedia varjukülgedega, puutume ikka ja jälle sisuga, mida pole võimalik meil endil kontrollida. Kuna samal ajal on sel palju erinevaid funktsioone, alates uudiste ja spordivõistluste tulemuste vahendamisest, lõpetades poodlemise ja meelelahutusega, on sotsiaalmeedia mõju ka keeruline vältida. Sellega arvestades on vaja muuta see tervislikumaks kohaks nii kiiresti kui võimalik.

Teadlased üle kogu maailma on teinud 18–30-aastaste noortega mitmeid põnevaid eksperimente, näidates neile laia valikut sotsiaalmeedias levivatest fotodest ja lühivideotest. Need kaasahaaravad pildid on kujutanud realistlikke naiskehasid koos nende digitaalsete töötlustega, mis kultiveerivad ebarealistlikke ilustandardeid. Filtriteta videod nahaprobleemidega suunamudijatest ning meigita ja meigiga kuulsustest on aidanud meil katsetes mõista, kuidas need täpselt meie ilutaju muudavad.

Mänguliselt kuulsusi matkinud tavalisi naisi kujutavad paroodiapildid on pakkunud kehakuvandile värskendavat vaatenurka. Sama on teinud videod, mis kujutasid eri kehatüübi ja nahatooniga pesus naisi. Mõned videod on toonud esile ka töökeskkonnas valitsevaid eelarvamusi välimuse suhtes.

Nüüd on aeg vaadata, kuidas mõjutasid need eksperimendid noorte naiste arusaamu. Sotsiaalteadlased on uurinud viimase kümne aasta jooksul valideeritud skaalade abil mitmeid muutujaid, nagu meeleolu, oma keha aktsepteerimist ja enesehinnangut, enne ja pärast piltide ning videote näitamist. Nii on aidanud lihtsad teaduslikud mõõtmised meil mõista, millistel piltidel ja videotel on positiivne või negatiivne mõju ning millistel neist puudub mõju sootuks.

See lähenemine on andud konkreetseid tulemusi selliste piltide ja videote vaatamise mõju kohta, mis viivad ühe selge järelduseni. Ilutooteid reklaamivad ettevõtted peavad võtma vastutuse piltide eest, mida nad reklaamides kasutavad.

Isegi kui mõned pildid tunduvad esmapilgul kehapositiivsena, võivad need soodustada seksualiseerituna ikkagi ebatervislikku eneseobjektifitseerimist. Hiljutised eksperimendid on näidanud sellise pildimaterjali negatiivset mõju, rõhutades vajadust testida selle sisu mõju enne selle kasutamist sotsiaalmeedia levivates reklaamides. Poliitikakujundajad saavad kasutada neid tulemusi nüüd uute standardite kehtestamiseks.

Oma doktoritöö raames püüan lahendada ebareaalsete ilustandarditega seonduvaid probleeme ja uurida nende mõju noortele tüdrukutele, kes on varasemates uuringutes suuresti kõrvale jäänud. Kavatsen suhelda noorte tüdrukutega otse, mõista nende arusaamu oma kehapildist ja teha seejärel koostööd nende jälgitavate suunamudijatega.

Üheskoos saame luua positiivset ja realistlikku sotsiaalmeedia sisu, mis propageerib tervislikumat ilunägemust. Harides lapsi realistlike ilustandardite osas juba varakult, loodan muuta levinud narratiivi ja vähendada idealiseeritud, kättesaamatute kehakuvanditega seotud negatiivset mõju.

Sotsiaalmeedia on jõudnud oma kõikjale tungiva mõju tõttu nüüd ka lasteni, kes on oma kehakuvandi ja enesehinnangu kujunemise mõttes haavatavas etapis. Ühismeedial on neile märkimisväärne mõju ja suunamudijad mängivad nende arusaamade kujundamisel keskset rolli. Neil on märkimisväärne kontroll sisu üle, mida noored täpselt näevad ja usuvad. Arvestades nende võimast positsiooni vaadete kujundamisel, peame tegema suunamudijatega koostööd, et edendada eriti nende noorte jälgijate seas realistlikke ja positiivseid kuvandeid.

Oma uurimistöö kaudu soovin panustada sellesse, et suunamudijad kasutaksid oma platvorme vastutustundlikult, eriti suheldes lastega. Jagan oma tulemusi poliitikakujundajatega, kes saavad seejärel luua juhiseid, mis aitaks kindlustada, et suunamudijad suurendaksid heaolu ja edendaksid positiivset minapilti.

See aitab luua loodetavasti maailma, kus samad platvormid, mis võivad praegu kaasa aidata negatiivse kehakuvandi tekkele, kasvatavad hoopis õnnetunnet.

EBS-i nooremteadur Mehruba Shabaab Haque astus teaduste akadeemias üles esimesel Eesti ülikoolides õppivatele välisdoktorantidele mõeldud ingliskeelsel konkursil "Teadus 3 minutiga", kus ta valiti viie parema sekka. Tema teadustööd kirjeldav ingliskeelne populaarteaduslik artikkel ilmus portaalis Research in Estonia.