Kas olete märganud, et Teie nägu katavad kortsud, mida seal hommikul polnud ja olete üleöö justkui mitu aastat vanemaks jäänud? Teadlaste hinnangul võib teie kõhutundel õigus olla. Värske uuringu tulemuste järgi pole vananemine mitte pidev ja aeglane, vaid vähemalt kahes etapis järsult kiirenev protsess, vahendab The Guardian. 

Teadustööst, mille raames jälgisid teadlased tuhandeid erinevaid 25-75-aastaste inimeste molekule, johtus, et kehas vananedes toimuvad muutused saabuvad tavaliselt kahes laines –  umbes 44-aastaselt ja taas 60-aastaselt. See võib selgitada, miks ilmnevad teatud tervisehädad, nagu luu- ja lihaskonna probleemid ning südame-veresoonkonna haigused, kõige sagedamini just kõnealustes vanuserühmades.

"Inimkeha ei muutu aja jooksul lihtsalt järk-järgult. Selgub, et 40ndate keskpaik 60ndate algus on järskude muutuste aeg. See kehtib olenemata sellest, millist molekulide klassi vaadata," märkis uuringu juhtivautor Stanfordi ülikooli geneetik Michael Snyder.

Teadlased analüüsisid tuhandeid molekule

Kokku jälgisid teadlased pea seitsme aasta jooksul 108 vabatahtlikku, kellelt võeti iga paari kuu tagant vere-, väljaheite-, naha-, suu- ja ninaproove. Uurimistöö käigus hindas uurimisrühm 135 000 erinevat molekuli ja mikroobi.

Uuringust selgus, et suurem osa muutustest ei toimunud järk-järgult. Tähelepanuväärsemad nihked ilmnesid 40ndate keskpaigas ja 60ndate alguses. Esialgu kahtlustasid teadlased, et 40ndate elu-aastate muutused on seotud naiste perimenopausiga, kuid andmetest selgus, et sarnaseid muutusi kogesid ka mehed.

"Ehkki menopaus või perimenopaus võivad aidata kaasa naistel 40ndate keskpaigas täheldatud muutustele, leidub tõenäoliselt olulisemaid tegureid, mis mõjutavad tulemusi nii naistel kui ka meestel," selgitas uuringu kaasautor Xiaotao Shen.

Esimese laine käigus said pihta molekulid, mis on seotud südame- ja veresoonkonna haiguste ning keha võimega metaboliseerida kofeiini, alkoholi ja lipiide. Teine muutuste laine hõlmas aga molekule, mis mängivad rolli immuunsüsteemi reguleerimises, süsivesikute ainevahetuses ja neerutalitluses. Lisaks muutusid mõlemas etapis naha ja lihaste vananemisega seotud molekulid.

Teadlaste sõnul on värske uuringu tulemused kooskõlas varasema teadmisega, et mitme levinud haiguse risk ei kasva lineaarselt. Näiteks tõuseb tõenäosus haigestuda Alzheimerisse või mõnda südame-veresoonkonna haigusesse märkimisväärselt peale 60. eluaastat. 

Samuti on võimalik, et mõned hüppelised muutused võivad olla seotud elustiili ja käitumisega. Näiteks võib ainevahetuse langev võime tulla toime alkoholiga olla seotud meelemürgi tarbimise kasvuga 40ndate eluaastate keskel, mis on tavaliselt keskmiselt stressirohkem eluperiood.

Teadlaste hinnangul võivad uuringu tulemused aidata tulevikus jälgida inimeste terviseseisundeid teadlikumalt ning aidata neisse sekkuda õigel ajal õigete vahenditega.