USA teadlased võtsid töös aluseks ravikindlustuse andmed ja tegid sildenafiili geneetiliste ja neuroloogiliste mõjude mõistmiseks laborikatseid. Neist nähtus, et ravim võib ära hoida närvirakkude jaoks kriitiliste valkude puntrasse mineku, vahendab Sciencealert. 

Varasemad uuringud on korduvalt näidanud, et fosfodiesteraasi (PDE) inhibiitoritena tuntud ensüümide blokaatorid ei suurenda pelgalt peenisesse jõudva vere hulka. Lisaks näivad need aeglustavat dementsuseni viivat närvirakkude neurodegeneratsiooni. Taoline mõju närvirakkudele ei tule täieliku üllatusena, sest PDE-d mõjutavad aju plastilisusega seotud närvisignaaliradu.

Varasemad loomadega tehtud katsed on näidanud, et sildenafiil pärsib närvirakkudes tau-valkude ülemäärast fosforüleerimist. Selle tulemusel väheneb nende külge aheldatavate fosfaatrühmade hulk, mis soodustavad valgupundarde teket. Paremini toimivad närvirakud tähendavad omakorda tavaliselt paremat vaimset võimekust ja mälu.

Osas uuringutes on jõudnud teadlased siiski tagasihoidlikumate järeldusteni. Kuigi sildenafiil võib üksikuid inimesi aidata, pole selle mõju terve elanikkonna tasemel alati selgelt näha. Liiatigi ei mõista teadlased veel täielikult selle võimaliku kaitsva mõju taga olevat mehhanismi.  

Sildenafiili toime paremaks mõistmiseks kaardistasid USA teadlased ainevahetust ja geenide avaldumist neuronite rakukultuurides. Nende kasvatamiseks kasutas töörühm Alzheimeri tõvega patsientide annetatud tüvirakke. Teadlased segasid sildenafiili neuronite kasvulahusesse viie päeva vältel. Mõõtmised näitasid, et sildenafiiniga töödeldud rakukultuuride tau-valkudes leidus liigset fosforit märksa vähem.

Rakkudes leiduva RNA põhjal tekitas see geenide avaldumises sadu muutusi. Neist paljud olid seotud põletiku, närvidevahelise suhtluse katkemise ja närvirakkude jätkete kasvuga.

Töörühma sõnul on nähtud muutuste ja Alzheimeri tõve vaheliste seoste mõistmiseks vaja lisauuringuid. Siiski andis töö nende hinnangul sissevaate, milliseid geeniperekondi sildenafiil eeskätt mõjutab, mõistmaks, miks ravim sedaviisi toimib ning Alzheimeri tõppe haigestuvad mõned inimesed, aga teised mitte.

Uuringu teises osas kasutasid teadlased tehisaru. Nende eesmärk oli uurida, kas sildenafiili mõju on näha ka elanikkonna tasandil. Varasemates ravikindlustuse andmetel põhinevates töödes on leitud, et sildenafiil võib vähendada Alzheimeri tõve riski umbes 60 protsenti. 

Samas on varasemad uuringud puudulikud. Need tuginesid vaid ühele kindlustusandmebaasile ehk nähtud mõju taga võis olla tegelikult mõni teine oluline muutuja, mida andmebaasis kirjas polnud. Lisaks ei vähenenud dementsuse risk sarnaselt teiste inimestega kopsuvereringe hüpertensiooniga (PH) patsientidel. 

Varasemate tulemuste proovilepanemiseks kaasasid teadlased värskes uuringus andmeanalüüsi ka inimesed, keda raviti ühega neljast tavaliselt PH puhul määratud ravimiga. Tulemused näitasid, et sildenafiil vähendas Alzheimeri riski umbes 60 protsendi võrra nii tavalistel kui ka PH-ga patsientidel. 

Uuringu autorite  sõnul annavad tulemused põhjust alustada kliinilisi uuringuid ka inimestega. Need peaksid näitama, kas sildenafiili võiks välja kirjutada kõrgema dementsusriskiga inimestele haiguse ennetamiseks.

Vananeva elanikkonnaga maailmas kahekordistub dementsuse all kannatavate inimeste arv iga 20 aastaga. Selle kümnendi lõpuks on seniste suundumuste jätkudes saanud diagnoosi ligi 80 miljonit inimest. Viagra või mõni teine sildenafiili sisaldav ravim võiks pakkuda probleemile leevendust.