Teadlased astusid sammu lähemale Alzheimeri ravimisel
Alzheimeri tõbi on kõige sagedamini esinev dementsuse vorm. Haigestumus on üle 65-aastaste inimeste seas üks protsent aastas ning üle 85-aastaste ja vanemate seas esineb seda juba enam kui pooltel.
Tõve vastu ei ole senini väga head ravi. Nüüd proovisid Jaapani teadlased luua vaktsiini, mis aitaks Alzheimeri tõppe haigestumist ennetada või selle kulgu vähemalt aeglustada. Hiirtega tehtud katsetes andis vaktsiin paljulubavaid tulemusi. Vaktsiini saanud hiirtel esines vähem Alzheimeri tõvele viitavaid sümptomeid.
Teadlaste leide pole veel kontrollinud teised sõltumatud teadlased, seega ei tasu liiga palju loota. Küll aga tundsid jaapanlased end piisavalt kindlalt, et esitada oma esmaseid tulemusi Ameerikas suurel teaduskonverentsil.
Kui vaktsiin osutub edukaks, oleks see suur samm edasi Alzheimeri tõve sümptomite leevendamisel või isegi haiguse ennetamisel.
Uus vaktsiin toimib sihtides valku, mis esineb vananevates, jagunemise lõpetanud rakkudes. Nende rakkude puhul on probleem see, et nad ei tapa ennast õigel ajal ära, vaid jäävad hoopis organismis põletikku põhjustama.
Teadlased testisid vaktsiini geneetiliselt muundatud hiirtel. Kahe- ja neljakuusena süstiti hiirtele kas soolvett või vaktsiini. Seejärel uurisid teadlased kuuekuuste hiirte käitumist labürindisarnases seadmes ning hiljem analüüsisid nende aju ja keha.
Vaktsineeritud hiired said käitumistestides märkimisväärselt paremaid tulemusi. Nad olid oma ümbruse suhtes teadlikumad ja käitusid nagu terved hiired. Lisaks olid nende ajus mitmed põletikunäitajad vähenenud.
Vaktsineeritud hiirtel oli ajukoores ka oluliselt vähem lahustumatut valku amüloidi. See ajupiirkond on seotud keele töötlemise ja probleemide lahendamisega.
Isegi, kui tulemusi õnnestub korrata, siis läheb veel väga kaua aega enne, kui sellist eksperimentaalset ravi hakatakse inimestel katsetama. Kui vaktsiin aga töötab inimeste peal, oleks see väga oluline samm edasi Alzheimeri tõve ennetamiseks ja ravimiseks.
Toimetaja: Sandra Saar