Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul esineb 2050. aastaks dementsust praegusest kolm korda enam. "Meid ootab dementsuse kasvu buum, sest peale teist ilmasõda sündinud beebibuumerite põlvkond on saamas nii vanaks, kus dementsuse tunnused tihti avalduvad. Dementsus ise ei tulene vananemisest. See on sündroom ehk see on tingitud erinevatest haigustest ja vot need haigused sagenevad vanadusest," sõnas Tartu Ülikooli geriaater Kai Saks saates "Uudishimu tippkeskus".

"Kui inimene vananeb tervena, siis tegelikult ajul on nii suur reserv, et üks aju võiks üle elada kümme keha. Keha on see, mis kulub läbi, saab läbi, rakustik hävib. Ajureserv on tõesti väga suur. Need muutused tunnetuses ka normaalse vananemise puhul ei sega kuidagi igapäevast elu," lisas geriaater.

Hea uni ja haridus

Kõige sagedamini on dementsuse taga Alzheimeri tõbi, moodustades kõigist juhtudest poole kuni kaks kolmandikku. Põhja-Eesti Regionaalhaigla radioloog-vanemarst Juhan Reimand nentis, et haiguse vastu pole tõhusat ravi.

"Ega siin väga head lahendust ei ole. Kõige rohkem räägitakse unest ja une kvaliteedist ning hästi magatud öötundidest. Arvatakse, et Alzheimeri tõbe põhjustab patoloogilise amüloidvalgu ladestumine peaajju ning just unetundide ajal aju väljutab ja puhastab ennast sellest amüloidist," selgitas Reimand. Teisisõnu, kui inimene piisavalt ja korralikult magab, võiks olla sellel teatav kaitsev toime.

Samuti võib aidata haiguse kulgu aeglustada vaimne trenn. "Isegi on näidatud tegelikult, et mida rohkem veeta aastaid koolis, seda suurem on kaitse Alzheimeri tõve vastu. Me kõik ehitame oma aju elu jooksul tugevamaks. Kui meil tekib tõesti mingisugune haigus, siis meie aju peab lihtsalt paremini vastu," lisas vanemarst.

Nõukogude taak

Uuringute põhjal võiks olla abi ka teistest tervilikest eluviisidest. Olulisena aitaks need ennetada teist suurt dementsuse põhjust – vaskulaarseid kahjustusi ehk lihtsalt öeldes ajuinsulte. Kai Saks nentis aga, et praeguste vanemate põlvkondade südame-veresoonkonna tervis kipub olema kehvapoolne.

"Paraku on eelnev elu mõjutanud neid niimoodi, et 50. eluaastast alates vähemalt on meie inimeste tervis ikka tükkmaad kehvem kui mujal. On kehalisi haigusi rohkem, on psüühikaprobleeme rohkem ja juba 50. eluaastast, aga need inimesed jäävad igal aastal vanemaks," viitas Saks. Nõnda võib ennustada, et kuigi inimeste üldine eluiga võib pikendada, kasvab tervena elatud aastate arv märksa aeglasemas tempos.

Ühe selgituse kohaselt võib näha selles mineviku taaka. "Nõukogude Liidus läks põhiaur nakkushaiguste vastu võitlemisele, mis oli toona pakilisem probleem. Samal ajal kui läänemaailm hakkas ennetama neid klassikalisi elustiili haigusi, südame-veresoonkonna haigusi, vähki jt, siis meil sellega veel ei tegeletud. Oli väga ebatervislik elukeskkond, elurežiim," märkis geriaater.

Isegi kui inimese tervis sõltub suuresti varasemas elus kogetust, pole Saksa sõnul ennetustööga alustamiseks kunagi liiga hilja. Lisaks tervisliku eluviisile võiks käia regulaarselt tervisekontrollis, jälgida kolesteroolitaset ja vererõhku ning vajadusel seda ravida.

"Põhimõtted teada ja väga lihtsad: piisav kehaline koormus, vaata, mida suhu paned ja kui palju paned, piisav uni ja hea vaimne tervis. Need on kõige alus. Kuidas seda täpselt teostada, see on juba igaühe enda asi. Lisaks nende tervislikkusele peaksid olema need viisid ka inimestel meeldivad," sõnas geriaater.

Ühiskondlik probleem

Dementsuse esinemise sagenemisele mõeldes peaks Kai Saksa hinnangul pöörama juba praegu eakatele rohkem tähelepanu. Kui Eesti tervishoiusüsteem on vaatamata napile rahastusele äärmiselt tõhus, siis suuremat tähelepanu vajavate vanemate sugulaste hooldekodusse panemiseks napib inimestel raha. "Hoolekanne on rahastatud praegu umbes kümne protsendi ulatuses. Aastast aastasse suureneb inimeste oma osalus, mis ei ole meile jõukohane, eriti kui eakas vajab ööpäevaringset hooldust," viitas geriaater.

"Kui saaks Eestis need kaks teenuse süsteemi omavahel klappima – tervishoiuteenuse ja hoolekandeteenuse. Kui inimeste omaosalus oleks umbes samaväärne, siis paraneks kindlasti suunatud abi," arutles Saks. Ühtlasi väheneks sellega tema hinnangul raha raiskamine, sest tervishoiuteenus on reeglina kallim.

Samas tõi ta välja, et dementsusega inimestele on vaja luua spetsiaalselt neile mõeldud turvaline keskkond. Lisaks tuleb ka hooldekodu personali dementsusega inimese vajaduste osas täiendavalt koolitada. Selle kõrval võiks luua eriteenuste loomisele, mis võimaldaksid tuua dementsusega inimese hooldusele päevaks või paariks nädalaks.

"Mõned võrdlevad seda lasteaiaga, kuid inimene ei muutu lapseks, aga seal on nad hoitud, säilitatud nii palju väärikust, kui see on võimalik. Seda inimest hooldaval perekonnal on samuti õigus puhkusele. See vajada võib-olla kahte nädalat, võib-olla vajab kuu aega aastas, et sellest taastuda," arutles Saks.

Imeravimi otsingul

Kuna suur osa dementsusest on tingitud Alzheimeri tõvest, loodavad nii arstid kui ka teised läbimurret just selle haiguse ravis. Seni pole otsingud Juhan Reimandi sõnul vilja kandnud. USA toiduohutuse ja ravimiamet andis esimest korda ligi 20 aasta jooksul paljutõotavale Alzheimeri tõve ravimile alles sel suvel. Ka sellel puhul pole veel täielikult tõestatud, et ravim suudaks patsientide haiguslikku seisundit parandada. Samuti viis antikehadel põhinev Aduhelm sageli ajupaistetuseni.

"Arvatakse, et see esimene aste Alzheimeri tõves, mis on patoloogilise amüloidvalgu ladestumine peaajju, algab juba palju-palju varem, väidetavalt 20 aastat enne sümptomite teket," märkis Reimand. Viimane on märk aju vastupidavusest. Samas tähendab see, et tõve avaldumise ajaks võib olla juba liiga hilja midagi ette võtta.

"Me üritame neid patsiente ehk liiga hilja ravida. Võib-olla peaks seda tegema mitte siis, kui neil on vaimne võimekus langenud, aga juba viis-kümme aastat enne. Kui see ravim, loodetavasti sellel kümnendil tuleb, siis see tõenäoliselt on efektiivne just varajasemates staadiumites," sõnas vanemarst.

Tulevikku vaadates jääb üle loota, et ühiskond peab dementsusest tingitud koormat taluma vaid ajutiselt. "Kui vaadata klassikalisi haiguste riskitegureid, siis minu lapse põlvkond, rääkimata lapselaste põlvkonnast, on tükkmaad tervislikuma eluviisiga," sõnas Kai Saks.

Vaata veel saatest "Uudishimu tippkeskus", millist rolli mängivad vananemise juures geenid, kuidas vanemaealised digiühiskonnas paremini hakkama saaksid ja kui vanaks inimesed elada võiksid.