Sõltuvalt vanusest, soost ja terviseseisundist on inimeste immuunvastus vaktsiinile erinev. Varasematest uuringutest on teada, et immuunvastust võib mõjutada seegi, mitu tundi keegi magab. Seni on tulemused jäänud aga une olulisuse osas vastakaks, vahendab The Guardian.

Küsimusse  selguse toomiseks vaatas Prantsuse riikliku tervise- ja meditsiiniinstituudi teadur Karine Spiegel kolleegidega uuesti läbi seitse varasemat teadustööd. Kõigi töödes uuriti viirushaiguste, nagu gripi ning A- ja B-hepatiidi vastu vaktsineeritud terveid täiskasvanuid.

Töörühm kõrvutas nüüd uuritute antikehavastust sellega, kui kauakeegi öösel magas. Ühes rühmas olid seitse kuni üheksa unetunniga ja teises kõige rohkem kuus tundi maganud inimesed. 

Kaigas iseenda kodaratesse

Uues uuringus ilmnesid selged tõendid, et ööpäevas vähem kui kuus unetundi maganud meeste immuunvastus oli nõrgem. Naiste hulgas oli unevaeguse mõju erinevam– uurijad oletavad, et kuu jooksul muutuva suguhormoonide taseme tõttu.

Karine Spiegeli sõnul on varasematest immunoloogia-uuringutest teada, et suguhormoonid mõjutavad ka immuunsüsteemi. Naiste immuunvastuses mängib rolli nii menstruaaltsükkel, rasestumisvastaste vahendite kasutamine kui ka menopaus. Paraku ei arvestanud ükski varasem uuring Spiegeli sõnul suguhormoonide tasemega.

Mõlemast soost inimestel oli aga vähese une mõju võrreldav sellega, kui Pfizer/BioNTechi koroonavaktsiini viimasest süstist oleks möödunud juba kaks kuud. Teisisõnu oli selgelt näha, et antikehi tekkis vähem. Ühtlasi näitas ülevaateuuring, et unevaegus mõjutas 18–60-aastaste täiskasvanute immuunsust tugevamalt kui vanemaealistel.

Kui Covid-19 vaktsiin käitub kehas samamoodi kui gripi- ja hepatiidivaktsiin, võibki töörühma sõnul süstikuuri aegu vähe magaval inimesel jääda antikehade tase tagasihoidlikumaks. Kui teistel inimestel on antikehi esmalt palju ja kahe kuu jooksul viimaste hulk kehas väheneb, siis unevaeguses inimesed ei saavutagi kunagi kõrgemat antikehade taset.

Uuringu vanemautori ja Chicago Ülikooli emeriitprofessori Eve Van Cauteri sõnul hea uni üksnes ei võimenda, vaid võib ka vaktsiini pakutud kaitset pikendada. Uuringust saadud teadmise valguses võiksid inimesed Van Cauteri sõnul oma vaktsineerimisaegu valides juba ette mõelda, et nad jõuaksid enne seda piisavalt magada.

Spiegeli sõnul on siiski vaja rohkem uuringuid, et arvutada välja, kui palju und oleks piisava immuunvastuse tekkeks vaja. Samuti tuleb tema sõnul paremini mõista  suguhormoonide roll vaktsiinivastuse tekkes.

Uuring avaldati ajakirjas Current Biology.