Uuring toetus Aafrika, Ameerika, Ida-Aasia ja Euroopa päritolu inimese kohta kogutud andmetele. Nende geeniandmeid analüüsides leidsid teadlased üle 3500 geenivariandi, mis võivad mõjutada nende suhet tubaka ja alkoholiga, vahendab Nature News.

Tulemus osutab, et suur ja etniliselt mitmekesine valim teeb sedasorti genoomiülesed seoseuuringud esinduslikumaks ja hõlbustab haruldasemate geenivariantide leidmist. Nii saab paremini selgeks, kuidas on seotud erinevad inimese tunnused geenide, geenikombinatsioonide või nende mutatsioonidega.

Joomine ja suitsetamine on paljude füüsiliste ning vaimsete tervisemurede olulised riskitegurid. Näiteks võivad need soodustada südameveresoonkonna haiguste ja vaimsete häirete avaldumist. Ehkki osaliselt kujundab iga inimese suhet uimastitega teda ümbritsev keskkond, viitab osa tõendeid ka geenide mõjule.

Uuringu kaasautori ja Penn State'i meditsiinikolledži statistilise geneetiku Dajiang Liu sõnul on töö juba sealmaal, et avastusi saab rakendada kliinilistes oludes. Ta loodab, et kui andmete põhjal õnnestub inimeste võimalikku nikotiini- või alkoholisõltuvust ette ennustada, päästaks varajane sekkumine nii mõnegi elu.

Uuritavate mitmekesine päritolu

Seni on enamik genoomiüleseid seoseuuringuid keskendunud Euroopa päritolu inimestele. Nüüd panid uue uuringu autorid oma andmestikku kokku 3 383 199 inimese genoomiandmed: neist veidi enam kui viiendik olid pärit mujalt kui Euroopast.

Andmete põhjal tegid teadlased kindlaks 3823 geenivarianti, mis seostusid kas suitsetamise või alkoholitarbimisega. Leitud variantidest 39 olid seotud sellega, kui vanalt inimene suitsetama hakkab. Veel 243 geeni seostus päevas tõmmatud suitsude ning 849 geeni nädalas ära joodud alkohoolsete jookide arvuga.

Kõigist leitud variantidest tulid 721 varianti välja ainult Euroopast väljaspool elavaid inimesi kaaanud  analüüsil – võrdluseks, päritolu mitte arvestav mudel neid ei näidanud. See viitabki, et genoomiüleseid seoseuuringuid on otstarbekam teha suure ja maailma eri nurkadest pärit inimesi kaasava valimiga.

Uurijad märkasid sedagi, et enamik joomise ja suitsetamisega seotud geene mõjutasid inimesi nende etnilisest päritolust olenemata ühtmoodi. Uuringu kaasautori ja Minnesota Ülikooli psühholoogi Gretchen Saundersi sõnul paistsid need jooned ka erinevat päritolu inimeste seas samal määral edasi kanduvat. 

Samas selgus, et Euroopast pärit inimeste polügeensed ehk mitme geeniga seotud ohutegurid ei ennustanud kuigi hästi mujalt pärit inimeste tubaka- ja alkoholiga seonduvat riskikäitumist.

Keskkonna mõju

Uuringuga mitte seotud Witwatersandi Ülikooli geeniteadlane Ananyo Choudhury oletab, et erinevat päritolu inimeste sarnasustel võib olla lihtne põhjus. Nimelt elab enamik uuritud mitte-eurooplasi Ameerika Ühendriikides, kus keskkonna mõju on Euroopale sarnane: avalikud tervishoiuteenused ning alkoholi- ja nikotiinitoodete kättesaadavus on üsna samasugused.

Analüüsi vajakajäämiseks saab pidada sedagi, et valimis polnud Lähis-Ida ja India päritolu inimesi. Neis piirkondades on suitsetamine väga levinud just vesipiibu kujul. Niisiis oleks sealsete inimeste kaasamine muutnud analüüsi täpsemaks ja aidanud paljastada veel enam geneetilisi seoseid.

Töö autorid teadvustavad, et kuigi tegu on suurima taolise uuringuga seni, pole nende valim maailma elanikkonna mitmesisuse suhtes siiski esinduslik. Tulevastes uuringutes loodavad nad teha koostööd ka seni kasutamata jäänud maailma geenikogudega.

Uuring ilmus ajakirjas Nature. Uuringu kaasatorite seas on Andres Metspalu, Tõnu Esko ja Toomas Haller Tartu Ülikoolist ning Reedik Mägi Colorado Boulderi Ülikoolist.