Nazif Alic ja ta kolleegid Londoni University College'ist kirjutavad ajakirjas Nature Aging, et noore ea keskkonnamõjutused võivad geenide avaldumise või mitteavaldumise näol jääda püsima kogu eluks.

Samas võib nähtuse täpsem tundmine aidata vanemas eas tervist hoida, ja mitte ainult kärbestel, vaid loodetavasti ka inimestel.

Azic ja ta kaaslased olid juba varem tähele pannud, et kui toita noori äädikakärbseid ülemäära suhkrurikka toiduga, siis lüheneb nende eluiga, ka juhul, kui neid täiskasvanueas tervislikult toita.

Nüüdses uuringus täpsustasid nad tähelepaneku arvatavaks aluseks oleva molekulaarmehhanismi mõistmist.

Selgub, et suhkrurohke toitumise toimel kahaneb kärbeste rakkudes ühe valkaine, nimega dFOXO, hulk. See valkaine aitab korraldada glükoosi ainevahetusega seotud geenide avaldumise esimest etappi ehk nende geenide kopeerimist DNA pealt RNA peale.

Kui seda valku on vähe, läheb kärbsel ainevahetus natuke nässu ja ta võib surra nooremalt kui terved kärbsed.

Oma seekordses katses toitsid Alic ja kolleegid taas noori kärbseid suhkruga, kuid kui kärbsed olid saanud täisealiseks, siis tõstsid teadlased nende organismis dFOXO, selle eelmainitud valkaine taset kunstlikult kolme nädala jooksul.

Seepeale hakkasid vajalikud geenid korralikult avalduma ning kärbeste tervis läks vanemas eas päris heaks. Enamgi veel, need kärbsed elasid kuu aega kauem kui need, kellel dFOXO taset ei tõstetud, mis on äädikakärbse jaoks märkimisväärselt pikk aeg.

Teadlaste sõnul on võimalik, et ka inimesel võib lapsena söödud ebatervislik toit mõjutada ainevahetusgeenide ebakohast avaldumist veel täiskasvanunagi, kuid teisalt on lootust, et õige sekkumisega saab kahjustusi hilisemas elus siiski ka ümber pöörata.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.