Sarnaselt paarile teisele viimastel aastatel proovile pandud ravimikandidaadile võtab donanemab ajus sihikule beetaamüloidina tuntud valgu. Ehkki beetaamüloidi täpne seos dementsusega pole veel sugugi selge, hakkab Alzheimeri tõve korral ladestuma seda ajurakke lahutavasse ruumi. Ettevõte leidis 1320 inimest hõlmanud kliinilises uuringu põhjal, et antikehana toimiv donanemab suudab tõvele iseloomulikke valgunaaste edukalt hävitada.

Päris ravimit saanud patsientidest oli teatud mõõdikute alusel Alzheimeri tõve kulg aasta hiljem aeglustunud 47 protsendil. Enda teadmata platseebot saanud uuritavatest aga 29 protsendil. Kuigi ravim aitas seeläbi ennetada haiguse süvenemist, polnud sellega võimalik inimese haigestumise-eelset vaimset võimekust taastada.

Ühtlasi näitas uuring selgelt, et valgu hävitamisest on eelkõige kasu haiguse varajasel diagnoosimisel. Päris ravimit saanud uuritavate seisund, kelle haigus oli kaugele arenenud, halvenes samas tempos platseebot saanud uurimisalustega. Teisalt aeglustus Alzheimeri tõve esimeste tundemärkidega inimestel ravimi mõjul tõve kulg kuni 60 protsenti. Samuti õnnestus nende ajus lahti saada kuni 90 protsendist sinna ladestunud beetaamüloidist.

Sarnaselt teistele viimastel aastatel laineid löönud ravimikandidaatidele – lecanemabile ja aducanumabile – olid ravimil aga tõsised kõrvaltoimed. Muu hulgas põhjustas selle manustamine amüloidiga seotud kuvaanomaaliana (ARIA) tuntud seisundit. Mõnikord võib see päädida surmava ajuverejooksuga ja ajupaistetust. Uuringus osalenutest tekkis ARIA ligi neljandikul ja selle tõttu suri kolm inimest.

Eeskätt kimbutas seisund inimesi, kelle genoomis leidus varem APOE4-geeni kõrgema Alzheimeri tõve riskiga seotud variant. Sama geenivariandiga inimestel oli donanemabi võtmisest vähem kasu ka tõve aeglustamise mõttes.

Ravimi tõhusus oli seotud tugevalt sellegagi, kui palju leidus inimeste ajus teist Alzheimeri tõvega seostatud tau-valku. Ehkki see võiks kujutada seeläbi ühte markerit, mille alusel ravikuuri määrata, ei pruugi olla selle kasutamine argipraktikas olla kuigi sirgjooneline.

Järgmise sammuna plaanib Eli Lilly uurida, kui hästi töötab ravim inimestel, kellel pole Alzheimeri tõve väliseid sümptomeid, kuid kelle ajust leiab valgunaaste. Samuti esitas ettevõte USA toidu- ja ravimiametile taotluse ravimile müügiloa saamiseks. Kui palju see maksma hakkab, pole selge. Teiste sarnaste toimega ravimite, lecanemabi ja aducanumabi, eest tuleb aga aastas välja käia enam kui 23 000 eurot.

Kliinilise uuringu tulemused ilmusid ajakirjas JAMA.