Austraalia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide teadlased on nüüd täpsemini välja uurinud, kuidas see nii on, et just need õiget moodi rasvhapped õigel hetkel ajutegevusse sekkuvad.

Aju on kehas kõige rasvasem elund, kui arvata välja otsene rasvkude, mida on mõnikord omaette organiks nimetatud. Rasvad ja muud rasvalaadsed ained ehk lipiidid moodustavad aju massist 60 protsenti.

Isaac Akefe Austraaliast Queenslandi Ülikoolist ja ta kolleegid on juba varem tähele pannud, et kõrgenenud aktiivsuse aegu suureneb ajus just küllastunud rasvhapete osakaal.

Nüüd on nad saanud jälile selle nähtuse tekkemehhanismile. Selleks tegid nad katseid hiirtega, uurides nende aju rasvhapete paleti muutumist uue info meeldejätmise puhul. Selgus, et siin on oma osa kahel valkainel ja neid kodeerivate geenide aktiivsusel.

Täpsemalt, valk nimega süntaksiini siduv valk 1 ehk STXBP1 suunab teist valku nimega fosfolipaas A1 seonduma närvirakkude ühenduskohtades sünapsides rakumembraani külge. Selle tulemusel vabanebki küllastunud rasvhappeid, mis siis osalevadki meelde jätmisega seotud närvitegevuses.

Teadlased lülitasid katsehiirtel välja seda teist valku, membraanile seonduvat fosfolipaasi A1 kodeeriva geeni. Muundatud hiirtel oli mälu teistest hiirtest kehvem ja halvenes veel elu jooksulgi üha. Ka küllastunud rasvhappeid oli neil ajus märgatavalt vähem kui muundamata hiirtel.

Teadlased loodavad, et saadud teadmistest on koos muude teadmistega edaspidi kasu neurodegeneratiivsete haiguste, näiteks Alzheimeri tõve ärahoidmisel ja ravil.

Akefe ja kaasautorid kirjutavad oma tööst lähemalt ajakirjas The EMBO Journal.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.