Pulseerivad veresooned korraldavad öösel ajupesu
Üks põhjus, miks inimesed magavad, on see, et öösel puhastub aju mittevajalikest ja kahjulikest ainetest, mis sinna päeva jooksul on kogunenud. Naljaga pooleks võib seda nimetada öiseks ajupesuks.
Norra teadlased on nüüd avastanud, et ajupesu ajendavaks mehhanismiks on aju veresoonte perioodilised kokkutõmbed ja laienemised une ajal.
Laura Bojarskaite Oslo Ülikoolist ja ta kolleegid tegid katseid hiirtega, lootes, et inimestel käivad asjad enam-vähem samamoodi. Nad mõõtsid hiirte aju veresoonte laiuse muutusi lasermikroskoobiga nii ööl kui päeval.
Selgus, et kui hiired magama jäid, siis hakkasid sooned, eriti just arterid teatava amplituudi ja sagedusega laienema ja kitsenema.
Soonte pulseerimise muster sõltus ka sellest, millisesse une faasi olid hiired parajasti jõudnud.
Süvaune ajal oli ka pulseerimine sügav ja aeglane, kergema, niinimetatud REM-une ehk kiirete silmaliigutustega une ajal oli pulseerimine väiksema ulatusega, sellal kui ajuarterid aegamööda üleüldiselt laienesid.
Pulseerimine kestis ka neil hetkil, mil hiired unest vaid korraks virgusid, kuid pikema ärkveloleku ajal kadus nähtus täiesti.
Bojarskaite ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et tõenäoliselt lükkab veresoonte liikumine paremini käima veresoonte kõrval asuvates niinimetatud perivaskulaarsetes ruumides paikneva vedeliku.
Teadlased nägid lasermikroskoobiga, kuidas perivaskulaarsed ruumid veresoonte pulseerimisega samas rütmis ka ise avardusid ja kitsenesid. Just perivaskulaarseid ruume on ka varem peetud oluliseks transpordikanaliks ajus tekkinud jääkainete kõrvaldamisel.
Loodetavasti on Bojarskaite ja ta kolleegide uuringust tulevikus kasu Alzheimeri tõve ja teiste neurodegeneratiivsete haiguste ravis. Alzheimeri tõbi arvataksegi tekkivat ajju kogunenud kahjulike ainete toimel.
Seni ei ole selge, miks käib ajupuhastus eriti tõhusalt just une ajal, kuid nii see on, ja just seepärast tasubki öiti korralikult magada.
