Uus ravimikandidaat aeglustas Alzheimeri tõve kulgu kolmandiku võrra

Ameerika ravimifirma esitles uut ravimikandidaati, mis aeglustab Alzheimeri tõve kulgu kolmandiku võrra. Tegu on juba teise viimase aasta jooksul tõve vastu tõhusaks osutunud ravimiga, misläbi võib saada Alzheimerist peagi ravitav haigus. Samas saadavad uut ravimit ohtlikud kõrvaltoimed ja see toimib ainult tõve väga varajases staadiumis.
Asjatundjate sõnul on kätte jõudmas veel hiljaaegu võimatuks peetud olukord: lähitulevikus jõuavad turule Alzheimeri tõve vastu ravimid. Ettevõtte Eli Lilly sõnul aeglustas nende ravim donanemab tõve arengu umbes kolmandiku võrra, vahendab BBC News.
Sellegipoolest on veel vara hõisata, sest teadaolevalt suri ravimi tarvitamisega kaasnenud ohtliku ajuturse tõttu kaks ja võib-olla kolmaski uurimisalune.
Kleepuv ollus
Donanemab toimib samamoodi, nagu läinud aasta lõpus palju kõneainet leidnud lecanemab. Ravim pälvis tähelepanu, sest sellega tõestati Alzheimeri tõve aeglustamise võimalikkust. Mõlemate ravimite näol on tegu antikehadega – samasuguseid valke toodab inimkeha viiruste vastu.
Erinevalt inimese antikehadest ründavad need antikehad aga ajurakkude vahelisse ruumi ladestuvat kleepuvat limast ollust. Beetaamüloidina tuntud valk moodustab seal Alzheimeri tõvele iseloomulikke valgunaaste.
Ühendkuningriigi Riikliku neuroloogia- ja neurokirurgiahaigla kognitiivse häirete kliiniku juhataja Cath Mummery sõnul võivad kallutada viimase aja edusammud aastakümneid kestnud Alzheimeri tõve vastases võitluses kaalukausi lõpuks arstide kasuks.
Tema sõnul algab nüüd ajajärk, kus on võimalik tõve kulgu mõjutada. Teadlastel on nüüd päriselt lootust mõni Alzheimeri tõbe põdev inimene terveks ravida ja neid ka tervena hoida. Mummery loodab, et pigem tegeletakse nüüd haiguse kontrolli all hoidmisega, mitte ei leevendata vaid selle sümptomeid ega üritata parandada inimeste elukvaliteeti enne nende surma.
Head ja vead
Ettevõtte Eli Lilly uuringu täielikud tulemused pole veel avaldatud teadusajakirjas. Firma teatas oma peamistest leidudest pressiteate vahendusel.
Esiteks andis ettevõte teada, et uuringus osales 1734 Alzheimeri tõve kõige varasemas staadiumis inimest. Teiseks on teada, et donanemabi manustati neile korra kuus veeni, kuni naastud nende ajust kadusid.
Kolmandaks teatas Eli Lilly, et donanemabi mõjul vähenes tõve kulgemiskiirus keskmiselt umbes 29 protsenti. Uurijate hinnangul aeglustas see vastuvõtlikumatel patsientidel tõve kulgu isegi 35 protsendi võrra. Neljandaks andis ettevõte teada, et ravimit saanud inimesed säilitasid edukamalt ka oma eelnevat elulaadi: näiteks arutasid nad uudiste üle, juhtisid autot või tegelesid oma hobidega.
Samas tekkis kuni kolmandikul patsientidest kõrvaltoimena ajus turse. Enamikul juhtudest oli see kerge või asümptomaatiline – inimene ise ebamugavust ei tundnud, isegi kui turset nähti ajuskanneeringuga. Siiski muutus 1,6 protsendil patsientidest ajuturse eluohtlikuks. Kahe patsiendi surm on otseselt sellega seotud ja kolmas uurimisalune suri samuti peale raskekujulise turse teket.
Eli Lilly grupi neuroteaduslike uuringute asepresidendi ja arendaja Mark Mintuni sõnul on donanemabi võimalik kliiniline kasu paljulubav. Ta möönab, et nagu paljude sama tõsiste haiguste ravimite puhul, käivad ka donanemabiga kaasas tõsised ja võib-olla eluohtlikud riskid. Ettevõtte teatel hakkab see järgmiste kuude jooksul taotlema oma ravimile USA ravimiametilt heakskiitu, et donanemabi saaks kasutada ka haiglates.
"Seni võimatuks peetu"
Koos lecanemabiga on müüdseks seega olemas kaks ravimikandidaati, mis sihivad ajus tekkinud amüloidi ja pärsivad sel moel Alzheimeri tõve kulgu. Selline edu veenab teadlasi, et peale aastakümneid üksteisele järgnenud läbikukkumisi on nad lõpuks leidnud õige teeotsa.
Teadlasi ja ettevõtteid viis mõttele võtta sihikule just amüloid Ühendkuningriigi dementsusuuringute instuudi professor John Hardy 30 aasta eest tehtud uuring. Nüüd sõnas Hardy, et uus ravim peaks hajutama lähenemise suhtes viimsegi kahtluse. Samuti elavdavad kaks uut ravimit tema hinnangul head konkurentsi.
Susan Kolhaas Ühendkuningriigi alzheimeriuuringute keskusest märkis aga, et maailma käeulatuses on esimene põlvkond Alzheimeri tõve ravimeid. Vaid kümnekonna aasta eest pidasid paljud seda Kolhaasi sõnul võimatuks.
Siiski paistavad mõlemad ravimid toimivat tõhusalt üksnes tõve kõige esimestes staadiumides, kuniks aju pole veel liiga kahjustatud. Kui need ka Ühendkuningriigis heakskiidu saavad, tuleks tõve diagnoosimist ikkagi põhjalikult muuta, et ravist kasu oleks.
Nimelt laseb ainult 1–2 protsenti inimesi teha endale ajuskanneeringu või seljaajuvedeliku analüüsi. See näitaks, kas inimesel on Alzheimeri tõbi või mõni muu dementsuse vorm, mis ravile ei alluks.
Viimaks jääb õhku küsimus, kas riiklikud haigekassad jaksavad nende ravimite kasutamise hüvitamist endale üldse lubada. Näiteks maksab aastane lecanemabi ravikuur inimese kohta 24 000 eurot.
Toimetaja: Airika Harrik