Rühm USA teadlasi leidis suure andmehulga põhjal seose levinud viiruste nagu gripi ja kuue neurodegeneratiivse haiguse vahel. Ehkki töö avardas varasematest uuringutest saadud teadmisi, hoiatavad asjatundjad, et uuringu ülesehitus ei võimaldanud leida põhjuslikke seoseid. Kuna töö põhines elektroonilistel haiguslugudel, mitte täiendavalt võetud proovi analüüsil, saab rääkida üksnes korrelatsioonist, vahendab Science News.

Kaks riiki ja 22 seost 

Seoseid viiruste ja närvisüsteemi haiguste vahel on leitud varemgi. Näiteks on teada, et gripiviirus on seotud Parkinsoni tõve, genitaaltüügaste ja dementsusega. Üks mullune uuring paljastas aga, et multiskleroosile eelnes peaaegu alati nakatumine Epstein-Barri viirusega.

Mullusest tööst kannustatuna huvitas USA riikliku terviseinstituudi (NIH) teadureid, kas nad suudavad suurandmeid kaevandades leida veel taolisi seoseid. Seejuures keskendusid nad kuuele neurodegeneratiivsele haigusele: Alzheimeri tõvele, Parkinsoni tõvele, dementsusele, amütroofsele lateraalskleroosile (ALS), multiskleroosile ja vaskulaarsele dementsusele.

Üks uuritud andmebaasidest oli FinnGen – Soome suur biopank, mis sisaldab muu hulgas inimeste haiguslugusid. Sealt leidis töörühm ligi 26 000 inimest, kellel oli vähemalt üks kuuest ajuhaigusest. Uurijad vaatasid järele, kas need inimesed olid varem põdenud ka mõnd viirusnakkust.

Nad leidsid, et 45 juhul eelnes ajuhaigusele viirusnakkuse põdemine. Teisisõnu põdesid ajuhaigustega inimesed mõnd viirushaigust sagedamini kui ligi 309 000 ajuhaiguseta kontrollrühma inimest.

Järgmiseks uudistas töörühm Ühendkuningriigi biopanga andmebaasi. Täpsemalt vaatasid nad seal läbi 106 000 inimese andmed, kellest enam kui 96 000 paigutusid kontrollrühma. Uurijad otsisid sealtki märke Soome andmetest leitud 45 paari kohta. Ühendkuningriigi andmetes nähti ainult 22 seosepaari. Oma töös keskendusidki autorid neile 22 seosele.

Gripp mõjub veel kaua?

Kõige sagedamini eelnes mõne neurodegeneratiivse haiguse tekkele gripiga kaasnenud kopsupõletik. Autorite sõnul pidas see multiskleroosi kõrvale jättes paika kõigi uuritud ajuhaigustega puhul.

Ajuhaigustest seostus viirusnakkustega kõige sagedamini dementsus. Viimane seostus kuue erineva viirusega, sealhulgas kopsupõletikuta gripi ja harvaesineva viirusliku entsefaliidiga.

Kõige tugevama seose leidis töörühm Alzheimeri tõve ja viirusliku entsefaliidi vahel – võrreldes kontrollrühmaga oli viiruslikku entsefaliiti põdenud inimestel risk Alzheimeri tekkeks 31 korda suurem. 

Ülejäänud seosed viitasid aga mõõdukamala haigusriskile. Näiteks seostus gripp umbes viis korda suurenenud ohuga dementsuse tekkeks.

Ükski viirusnakkus ei paistnud pakkuvat ajuhaiguste eest kaitsvat mõju. Samuti ilmnes, et pea kõigis paarides oli üks osapool neurotroopne viirus. See tähendab, et tegu on viirusega, mis võib tungida kesknärvisüsteemi; sellised on näiteks ohatis, vöötohatis või mõned gripitüved.

Mitu "aga"

Uuringuga mitte seotud eksperdid osutavad siiski mitmele töö kitsaskohale. Kõige enam toovad nad esile, et leitud paare ühendab üksnes korrelatsioon: leiud ei tõesta, et viirused ajuhaigusi otseselt põhjustaks. 

Ekspertide sõnul võib näiteks olla, et mõni inimene on pärilikult nii viirustele kui ka Parkinsoni tõvele teistest vastuvõtlikum. Ühtlasi võivad neurodegeneratiivsete haiguste teket mõjutada ka muud keskkonnategurid.

Uuringu vanemautor Andrew Singleton möönab samuti, et ajuhaiguste riski ja viiruste põhjusliku seose leidmiseks tuleb veel teha tükk tööd.

Uuringuga mitte seotud Oxfordi Ülikooli geneetilise epidemioloogi Cornelia van Duijni sõnul õõnestab oluline osa uuest analüüsist ise mõtet, et viirused vallandavad haigusi. Nimelt püüdsid autorid Soome andmete põhjal määrata iga paari seose tugevust üks, viis ja 15 aastat peale nakkuse läbipõdemist.

Kuna neurodegeneratiivsete haiguste tekkeks kulub aastakümneid, võinuks eeldada, et haigusrisk on suurim just 15 aastat peale nakkusest paranemist. Töös nähtus aga vastupidine: pea kõigis paarides oli risk tavalisest suurem just aasta peale viirushaiguse põdemist ja ajapikku risk vähenes.

Van Duijni sõnul on see tavaliselt epidemioloogide jaoks märk, et viirusnakkus ise ei pruugigi haigust soodustada – pigem võib see olla ajuhaiguse kõrvalnäht. Tema sõnul on teada, et näiteks dementsuse diagnoosile eelnevatel aastatel on inimeste ainevahetus ja immuunsüsteem tugevalt häiritud.

Uuele tööle heidetakse ette veel sedagi, et autorid toetusid elektroonilistele haiguslugudele. See tähendab, et andmestik kätkes ainult viirushaigusi, mis kulgesid inimestel nii raskelt, et nad vajasid arstiabi. Järelikult võis autoritel kahe silma vahele jääda tuhandeid kergemalt kulgenud nakkusi ja kogu järeldus kujuneda seetõttu vildakaks.

Mulluse multriskleroosiuuringu vanemautori Alberto Ascherio sõnul peab arvestama sellegagi, et haiguslugude andmebaasides võivad diagnoosikoodid olla petlikud. Näiteks võib arst kasutada multriskleroosi koodi, kui tellib patsiendile selle haiguse tuvastustesti. Kui ka siis testi tulemus negatiivseks osutub, võib kood ikkagi haiguslukku jääda. Teisisõnu pole haiguslugude andmebaas Ascherio sõnul sellistele küsimustele vastamiseks parim allikas.

Ascherio ise kasutas oma kolleegidega USA sõjaväe andmebaasi külmutatud seerumiproove. Nad otsisid neist antikehi, et saada vankumatut tõestust, kas ja millal iga uuritud inimene Epstein-Barri viirusega nakatus.

Uue töö autorid nõustuvad isegi, et nende töö tulemused nii vankumatud ei ole. Töö vanemautori Mike Nallsi sõnul püüdsid nad lihtsalt andmeid kaevandades midagi uut teada saada, aga jätku-uuringud peavad sellisel teemal tulema palju mahukamad.

Uurimus avaldati ajakirjas Neuron.