Ühe katuse all elavad inimesed ei jaga üksnes katust. Olgu tegu siis korterikaaslase, naabri või lähedase pereliikmega – nende kehas kipuvad kanda kinnitama samad mikroobid. Mida pikem kooselu, seda sarnasemaks inimeste mikrobioomid muutuvad, vahendab Nature News.

Sellisele järeldusele jõudis rahvusvaheline töörühm oma soolestiku ja suu mikrobioomide uuringus, mis põhines umbes 9700 inimese andmetel üle maailma. Uuringust tõstatub küsimus, kas osaliselt mikrobioomist tingitud häired, sealhulgas vähk, diabeet ja ülekaalulisus, ei või osalt levida inimeselt inimesele.

Stanfordi Ülikooli mikrobioomiuurija Katherine Xue sõnul on tegu seni kõige põhjalikuma tööga, mis uudistas mikroobide jõudmist inimese suhu ja soolde. Xue sõnul muudavad kehasse lisanduvad mikroobid inimese sooleelustikku terve tema elu jooksul.

Seni on enamik soolestiku mikroobide päritolu puudutavaid uuringuid keskendunud inimeste esimesele kokkupuutele mikroobidega: ema kaudu. Uuringuga mitte seotud Wellcome Sangeri instituudi mikrobioloogi Hilary Browne'i sõnul saab laps emalt justkui mikroobide stardipaketi.

Stardipakett ja uuendused

Uue töö autoreid huvitaski, kuidas emalt saadud stardipakett inimese elu jooksul muutub. Selleks analüüsisid Trento Ülikooli mikrobioomi uurijad Mireia Valles-Colomer, Nicola Segata ja kolleegid väljaheite- ja süljeproovide põhjal enam kui 10 000 inimese DNA-d. Uuritavad elasid üle terve maailma. Seejärel ajasid uurijad näpuga järge, kas uuritavate pereliikmete, elukaaslaste, naabrite või muude tuttavate mikrobioomides elutses sarnaseid mikroobitüvesid.

Analüüs kinnitas, et lapse ja ema mikrobioomid on tõepoolest tugevalt seotud – eriti elu algupoolel. Imiku esimese eluaasta jooksul olid tal pooled soolemikroobide tüved täpselt samad, mis emal. Lapse kasvades see kattuvusprotsent küll vähenes, kuid välja ei surnud sugugi mitte kõik sündimise järel saadud bakterid. Isegi veel 50–85 -aastaste inimeste soolestikus elasid mõned mikroobitüved, mis tema emaski.

Uusi mikroobe sai iga inimene paljuski ka oma üljeäänud pereliikmetelt. Peale neljandat eluaastat oli lapsel isaga sama palju ühiseid mikroobitüvesid kui emaga. Samuti tuli välja, et kui lapsed olid kaksikud, kes kolisid ühel hetkel eraldi elama, muutusid nende mikrobioomid ajapikku üha erinevamaks.

Paljude maal elavate inimeste puhul tuli mikroobide jagamist ette isegi majapidamiste vahel. Sama küla erinevate leibkondade inimeste mikrobioomid kippusid olema sarnasemad kui erinevatest küladest pärit inimestel.

Paarid on eriti sarnased

Töö näitas sedagi, et emalt saadud mikroobide stardipakett mõjutab rohkem lapse soolestikku kui suud. Töörühm leidis, et mis iganes põhjusel inimesed sama katuse all elasid, kaldusid nende suus elutsevad mikroobid olema sarnased. 

Mida kauem nad aga koos elasid, seda sarnasemaks nende suuelustik muutus. Paaridel olid suumikroobid seejuures sarnasemad kui näiteks lapsel ja tema vanemal. Ühtlasi ilmnes, et läänelikus kultuuriruumis oli kooselamise mõju samasugune kui mujal. 

Hilary Browne'i sõnul on artikkel väga oluline, sest näitas, et nakkusena võivad levida ka sellised mikroobid, mida klassikaliselt haigustekitajateks ei peeta. Mikrobioomi uuringute uus suund ongi tema sõnul vaadata, kuidas mõjutavad kindlad mikroobitüved inimeste tervist pikema aja vaates.

Uuring ilmus ajakirjas Nature.