Mikrobioomi olulisus väljendub nii ainevahetusprotsesside, närvi- ja immuunsüsteemi kui ka paljude teiste protsesside töös ning toimimises organismis. Mikrobioomi ennast mõjutavad mitmed erinevad tegurid, mille sekka kuuluvad muu hulgas vanus, toitumine, ravimite tarbimine ja füüsiline aktiivsus. Geneetika mõju inimeste tervisele ja selle rolli erinevate haiguste juures on uuritud pikalt, kuid samas on mikrobioomi ning inimese geneetika vaheliste seoste uurimine alles algusjärgus.

Tartu Ülikooli värske doktor Kreete Lüll osales oma doktoritöö jaoks ülemaailmse konsortsiumi töös, mis koondas rohkem kui 18 000 inimese geeni- ja mikrobioomiandmeid. Töö eesmärk oli vaadata, kuidas mõjutab geneetika soolestiku mikrobioomi kooslust.

Doktoritöös sai kinnitust fakt, et seos geeni LCD, mis vastutab laktaasi valmistamise eest, ja on seotud laktoositalumatusega, ning bakteriperekonna Bifidobacterium ehk piimhappebakterite vahel on olemas. Seos on Lülli sõnul põnev, sest inimestel, kellel laktaasi tootmine on vähenenud (laktoositalumatud), on suurenenud Bifidobacterium arvukus soolestikus ja bakterid on võimelised vähemalt osaliselt üle võtma laktoosi lagundamise soolestikus.

"See on huvitav, sest seda seost on varasemates uuringutes näidatud väiksemate populatsioonidega. Oluline on see aga seetõttu, et väikese valimiga töödes võivad need seosed jääda märkamatuks seose potentsiaalselt väikese efekti tõttu. Suures uuringus sai see fakt aga nüüd kinnitust," lausus Lüll.  

Geneetika ja mikrobioomivaheliste seoste uurimise suurimaks takistuseks võibki lugeda mikrobioomi suurt vahelduvust inimeste vahel ning geneetika küllaltki väikest mõju mikrobioomi erinevustele. Seetõttu jääb väikese valimiga teadustöödel puudu vajalikust võimsusest, mis võimaldaks tuvastada geneetika ja mikrobioomi vahelisi seoseid.

Mõjutab organismi tervikuna

Soolestiku mikrobioomi roll on väga keeruline ning mõjutab kogu organismi tervikuna, kuid on oluline uurida ka selliseid mikroorganisme, kes elavad väljaspool soolestikku ja konkreetselt uurimise all oleva haigusega seotud keskkondades. Töö teises pooles uuriski Lüll seoseid mikrobioomi ja naiste tervise vahel, täpsemini naise reproduktiivtervist seoses mikrobioomidega. Reproduktiivtervis on seksuaaltervise üks osa, hõlmates eeskätt rasestumise, raseduse, sünnituse ning emade ja laste tervisega seonduvat.

Lüll vaatas oma töö jaoks soolestiku mikrobioomi ja selle seost polütsüstilise munasarja sündroomiga, mis on üks enim levinud endokriinhaigus ehk hormonaalne häire viljakas eas olevatel naistel ning millega kaasnevad sageli probleemid viljakusega.

Teadlased võtsid valimisse naised, kel on polütsüstilise munasarja sündroom (PCOS) ja määrasid, kas naisel on eeldiabeet või mitte. Diabeetikute jälgimine on PCOS puhul oluline, kuna sündroomi puhul on suuresti näha ka ainevahetuslikku poolt ning väga suur osa PCOS naistel esineb häireid glükoosi ainevahetuses.

"Nägime, et eeldiabeetikute ja mittediabeetikute vahel tuli suur erinevus sisse soolestiku mikrobioomis polütsüstilise munasarja sündroomiga naistel. Lisaks leidsime seose bakteriperekonna Dorea ja eeldiabeedi vahel," rääkis Lüll. Nimelt eeldiabeetikutel oli vastavat bakterit kehas rohkem kui mittediabeetikutel.

Uuringu teises osas oli uurimise all endomeetriumi ehk emakasiseseina mikrobioom. Lüll vaatas, missugune on endomeetriumi mikrobioom on kunstliku viljastamise patsientidel. Ta nägi, et bakteriperekond Lactobacillus võib omada viljakusprobleemidele olulist mõju. "See tulemus võimaldab tulevikus potentsiaalselt kasutada Lactobacillust kui biomarkerit viljakusprobleemide tuvastamiseks," lausus värske doktor.

Kreete Lüll kaitses hiljuti Tartu Ülikoolis doktoritööd "Inimese mikrobioomi mõjutavad faktorid ning seosed naiste tervisega".