Perearst Piret Rospu selgitas, et laktoositalumatust ei loeta haiguseks, vaid tegemist on geneetilise eripäraga, mis kimbutab mõningaid inimesi. Neil inimestel soovitatakse vältida osa piimatooteid, mis võivad esile kutsuda vastikuid sümptomeid. "Laktoositalumatuseta inimestel pole küll erilist põhjust piimatooteid vältida," sõnas ta.

Rospu lisas, et isegi inimesed, keda vaevab geneetiline laktoositalumatus, taluvad mõnd piimatoodet. Näiteks kõvasid juuste, mille tootmisprotsessi käigus laktoos ehk piimasuhkur laguneb.

Laktoositalumatuse puhul on iseloomulik see, et pärast rõõsa piima või koore tarvitamist tekib puhitustunne, gaasid, kõhulahtisus, iiveldus, võib-olla isegi oksendamine. Kui piimatoodete menüüst väljalülitamisega need kaebused kaovad ja tagasilülitamisega need samad vaevused jälle tekivad, siis on Rospu sõnul pilt üpris selge ja ilmselt vaevab inimest laktoositalumatus.

Perearst rääkis, et ülemaailmselt on laktoositalumatuse esinemissagedus eri populatsioonides väga erinev. Osas Aasia ja Lähis-Ida piirkondadest ei talu laktoosi praktiliselt ükski täiskasvanu. "Ongi ligi 100 protsenti täiskasvanutest laktoositalumatud. Seal ilmselgelt ei ole värske piim ja hapendatud piimatooted täiskasvanute toit," ütles ta.

Põhja pool on aga olukord teistsugune. Eestiski on uuritud laktoositalumatust geneetiliselt ja leitud, et neljandik Eesti elanikest on geneetiliselt laktoositalumatud. Ülejäänud inimesed võivad aga vabalt piima tarbida.

"See arvatakse olevat seotud sellega, et põhja pool elades on ajalooliselt energiakulu olnud nii palju suur ja külma käes kehatemperatuuri hoidmine nõudnud nii palju energiat, et ellujäämise eelis on olnud neil, kes suudavad piimatooteid tarvitada. Nendes on sees piimasuhkur ja -rasvad, mis annavad kenasti energiat. Seega on meie populatsioonis laktoosi taluvaid inimesi palju rohkem kui mujal," rääkis Rospu.

Praegu võib jääda mulje, et üha rohkematel inimestel on laktoositalumatus. Ühelt poolt seda küll diagnoositakse rohkem, ent samas ka räägitakse sellest teemast enam.

Rospu tõi aga välja, et mõnd haigust, nagu näiteks põletikuline soolehaigus ja ärritunud soole sündroom, ongi viimasel ajal rohkem. Seda seostatakse sellega, mismoodi on muutunud inimeste toitumine ja elukeskkond. "Toidulaud on jäänud vaesemaks, ühekülgsemaks ja see on hästi süsivesikute- ja tärklisekeskne. Tarbime palju lihtsuhkruid, aga vähenenud on keeruliste süsivesikute hulk, näiteks süüakse vähem puu- ja köögivilju või täisteratooteid ning igasugu hapendatud tooteid. Neist küll räägitakse palju, aga neid tarvitatakse vähe. Tõenäoliselt väga keegi ei hapenda enam ise kodus kapsast või kurki," ütles ta.

Isegi kui inimesel on laktoositalumatus, aga sellest tingitud vaevused eriti ei häiri, ei ole Rospu sõnul vaja muretseda, et laktoosi tarvitamine kuidagi organismi nõrgestaks. Ka inimestel, kellel on geneetiline laktoositalumatus, aga kes on kogu aeg regulaarselt piimatooteid tarvitanud, elab soolestikus neid mikroobe, kes osaliselt piimasuhkrut lõhustada suudavad ja teevad seda tööd, mida keha ise ei suuda.

"Kui piimatoodete tarvitamist järsult vähendada, siis jäävad mikroobid nälga ja nende bakterite koha võtavad üle need, kes hakkavad gaase tootma. Kui piimatoodete tarvitamisega on tehtud pikem paus ja siis uuesti hakata neid tarbima, võivad sümptomid tõsiselt tagasi tulla," rääkis perearst.

Kui laktoosi taluv inimene ostab laktoosivaba toote, siis Rospu sõnul ei juhtu sellest midagi paha. "Lihtsalt üks suhkur on seal juppideks lõhutud, aga kõik muu peaks sama olema. Ainuke erinevus ongi piimasuhkrus, mida osad geneetilise eripäraga inimesed ei talu ja siis tootjad on nende eest töö ette ära teinud," sõnas perearst.

Kes lehmapiima juua ei saa või taha, siis alternatiivid on taimsed piimajoogid. Kuula, kuidas Raadio 2 saates "Pulss" valmistati ise kaerajooki ja kuidas see mekkis.