Muistsed eurooplased armastasid piima vaatamata laktoositalumatusele
"Palun mulle üks kaerapiimaga cappuccino. Mina võtaksin mandlipiimaga latte. Must kohv törtsu kookospiimaga, palun." Taolisi jutukatkeid võib tänapäeval pealt kuulda igas moodsas kohvikus.
Kellele maitseb mõne eelpool mainitud piimajoogi maitse, kes on laktoositalumatu, kes eelistab lihtsalt taimset varianti. Milles iganes põhjus seisneb, siis muistsed eurooplased said nautida vaid loomapiima.
Inimesed on huvitav liik: nad on ainsad imetajad, kes joovad teiste imetajate piima. Seda ka pärast imikuea möödumist. Värske uuring kinnitab aga, et muistseid eurooplasi vaevas laktoositalumatus. See ei võtnud neilt samas raskel ajal piimaisu.
Värske uuringu tarvis vaadati 1700 iidse inimese DNA-d. Lisaks leiti arheoloogiliste kaevamistööde käigus savinõudelt piimavalkude jääke.
Täispiima täielikuks seedimiseks on vajalik laktaas. See ensüüm lagundab laktoosi ehk piimasuhkrut, mis annab piimale magusust. Osadel inimestel on geneetiline mutatsioon, mis võimaldab laktaasi toota ka täiskasvanueas. See võimaldab ka täiskasvanuna probleemideta piima juua.
Hiljutine teadustöö uuris, kuidas muutus piima seedimine tänapäeva eurooplaste jaoks tavaliseks ja neil tekkis laktaasipüsivus. Varasemast on teada, et inimesed hakkasid lehmi, kitsi ja lambaid karjatama umbes 10 000 aastat tagasi. Peamiselt tehti seda nende liha pärast. Piima tarbimine järgnes värske uuringu põhjal aastatuhandeid hiljem. Samas näitas iidsete inimeste DNA et varajased loomakasvatajad olid laktoositalumatud. Laktoosi hakati taluma alles pärast pronksiaega. Seega ei andnud võime piima juua inimestele tuhandeid aastaid erilist eelist.
Laktoositaluvuse andvate geenide kulutulena leviku selgitamiseks lõid teadlased arvutimudeli. Selle kohaselt muutus laktaasi mutatsiooni olemasolu otsustavaks siis, kui Euroopat tabasid näljahädad ja epideemiad.
Kui organism on nõrk, avalduvad ja talumatused tugevamalt. Näiteks võib lisaks laktoosist põhjustatud gaasivalude asemel tekkida kõhulahtisus ja see omakorda võib viia vedeliku puuduseni. Nõnda võis suurendada piima joomine haiguspuhangute ajal laste suremust.
Nõnda muutus laktoositaluvus järsku piisavalt kasulikuks, et mõjutada eurooplaste evolutsiooni. Kui kogu maailma rahvastikust talub piima tänapäeval vaid kolmandik, siis näiteks Põhjamaades üle 70 protsendi.
