Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Piimalembust kihutas taga nälg

Piimalembust kihutas taga nälg
Piimalembust kihutas taga nälg Autor/allikas: fdecomite/flickr
Kuidas tekkis võime seedida piimasuhkrut?

Piimasuhkru seedimist lubav geenimuutus levis eurooplaste hulgas näljaaegadel.

Inimene on üks väheseid loomaliike, kes suudab piimas leiduvat suhkrut seedida ka täiskasvanueas. Selline võime on olemas umbes kolmandikul maailma täiskasvanutest. Kasulik mutatsioon tekkis eraldi Euroopas, Aafrikas ja Lähis-Idas ning selle laia levikut selgitab teooria, mille kohaselt said piimajoojad kergesti rahuldada keha kaltsiumi- ja D-vitamiini vajaduse. Ometi ei pruugi see olla ainus põhjus, miks hakkas laktoosi seedimise võime kiviajal kiiresti levima.

Uppsala ülikooli evolutsioonibioloogid uurisid laktoositalumatuse levikut muistsetel Pürenee poolsaare elanikel. Oddný Sverrisdóttir otsis toorpiima joomist lubavat mutatsiooni nooremast kiviajast pärinevatest luudest eraldatud pärilikkusainest, kuid ei leidnud seda. Ometi kinnitas mitokondriaalse DNA uurimine, et nood iidsed inimesed kuulusid tänapäevaste hispaanlaste esivanemate hulka.

Kui Vahemere maades jääb laktoositalumatuse levik tavaliselt 40 protsendi piirile, siis Hispaanias teeb piim kõhu lahti keskmiselt vaid neljandikul elanikest. Seega on ka soojas ja päikeselises kliimas üsna palju piimalembeseid.

Pimedas Põhjamaa talves tekib D-vitamiini nappus kergesti. Piim oli tõeline imejook, mis aitas vitamiinivaegust leevendada ning kasulik geenimuutus hakkas põhjaeurooplaste hulgas kiiresti levima. Lõunamaalastel ei teki D-vitamiini puudus nii kergesti ja nende hulgas levis piimajoomist lubav mutatsioon ilmselt hoopis teistel põhjustel.

Sverrisdóttiri oletusel võis põhjuseks olla nälg. Sugugi mitte kõik kiviaegsed karjakasvatajad ei suutnud toorpiima seedida, kuid ometi sõid nad jogurtit, juustu ja teisi piimatooteid, kus leidub ülivähe laktoosi. Näljaaegadel oli toitu napilt ja sellised inimesed jäid kehva olukorda. Töötlemata piim tekitas neil kõhulahtisuse, mis on alatoitunute jaoks väga ohtlik. Suur osa laktoositalumatusega inimestest võis näljaperioodidel surra, see kiirendas kasuliku mutatsiooni levimist.

Uurimus ilmus ajakirjas Molecular Biology and Evolution.

Toimetaja: Piret Pappel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: