Nüüd avastasid Hispaania teadlased, et sellistel äravahetamiseni sarnase näoga inimestel on tugevaid sarnasusi ka geenides, kuigi nad sugulased ei ole.

Manel Esteller Barcelona Ülikoolist ja ta kolleegid otsisid üles üksteisega sarnaseid inimesi kogu maailmast, keda Kanada fotograaf Franēois Brunelle on alates 1999. aastast kunstilisel eesmärgil paarikaupa pildistanud.

Uuringusse kaasati 32 paari. Nende näosarnasust lasid teadlased objektiivsema määrangu saamiseks hinnata ka kolmel erineval näotuvastusalgoritmil.

Geenianalüüs tuvastaski sarnase näoga, kuid omavahel suguluses mitte olevate inimeste genotüübis üle keskmise suuri ühtelangevusi.

Enamgi veel, need inimesed sarnanesid omavahel ka muude välimuslike parameetrite nagu pikkuse ja kehakaalu poolest. Samuti esines ühisusi käitumisjoontes ja elukäigus nagu näiteks suitsetamises-mittesuitsetamises või haridustasemes.

See osutab, et näosarnasusele viivad geenikombinatsioonid mõjutavad ühetaolistavalt paljut muudki.

Miskipärast ei õnnestunud teadlastel aga tuvastada erilisi kattuvusi DNA metülatsioonis ehk näitajas, mis iseloomustab geenide aktiivsust.

Samuti ei ilmnenud märkimisväärset ühetaolisust sarnase näoga inimeste mikrobioomis ehk nende kehas elutsevate mikroorganismide koosluses.

Uuringu autorite sõnul võib nende tulemustest edaspidi kasu olla näiteks kriminalistidel, kes võiksid aimata kuriteopaigalt saadud DNA järgi võimaliku süüdlase näojooni.

Samuti saaks ehk luua tarkvara, mis aitaks arstidel pelgalt patsiendi pildi põhjal arvata, milliseid geeniiseärasusi tal olla võiks.

Esteller ja kaasautorid kirjutavad uuringust ajakirjas Cell Reports.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.