Talveuni on nii nahkhiirtel kui ka teistel loomadel võimaldanud ellu jääda piirkondades, kus talviti napib söögivarusid, märkis uuringu vanemautor, Marylandi Ülikooli bioloogiaprofessor Gerald Wilkinson. Talveund magavad loomad elavad reeglina kauem kui need, kes on rändava eluviisiga. Seni nappis aga teadmisi, mis oskaks seda seletada.

Wilkinsoni ja kolleegide uurimistööst selgus, et üks üle talve kestev uni pikendab nahkhiirte bioloogilist vanust markeerivat epigeneetilist kella kolmveerandi aasta võrra.

Teadlased uurisid kahekümne nahkhiire tiibadest pärit koeproove. Need võeti nii talvel, kui nahkhiired magavad, kui ka suvel, kui nad on aktiivsed. Valimisse kuulusid seejuures vähem kui üheaastased, aga ka üle kümneaastased isendid.

Võrreldes talvisel ja suvisel perioodil võetud proove, leidsid teadlased muutusi genoomi osades, mis aeglustavad nahkhiirte ainevahetust talveune ajal. Neidsamu geene on teadlased varasemates uuringutes seostanud pikaealisusega. See tähendab, et talveund ja pikaealisust reguleerivate geenide vahel on oluline kattuvus.   

Uuring aitab niisIis selgitada, miks elavad nahkhiired kauem kui suur osa teisi hiiresuurusi imetajaid. Samas jätab see õhku küsimusi, sest ei ole ikkagi päris selge, miks mõned nahkhiired elavad väga kaua, teised aga lühemat aega. Kuigi on selge, et pikaealisus on seotud talveunega, ei pruugi see anda täit seletust, sest näiteks talveund magavad närilised 20-aastaseks elada ei suuda.

Teadlasrühma liikmed loodavad täiendavate uuringute abil selgitada, millist rolli täpselt talveuni nahkhiirte pikaealisuse juures mängib.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.