Söe kasutamist seostatakse sageli tööstusrevolutsiooniga, kuid tegelikult tarvitasid erinevad ühiskonnad seda fossiilkütust juba antiikajast saadik. Söega köeti nii sepikodasid kui ka näiteks avalikke saunu. Nüüd on Hiina teadlased avaldanud uurimistöö, mille järgi põletati Hiinas sütt juba 3600 aastat tagasi.

Üksikuid madala kvaliteediga söetükke on leitud enam kui 10 000 aasta tagustest lõkkepaikadest. Esimesed kirjalikud allikad söe laialdasest kasutamisest pärinevad Hiina Hani dünastiast ligikaudu 2000 aastat tagasi. Uus, kõige vanem leid pärineb aga Uiguuri autonoomses piirkonnas paiknevast hilise pronksi ajastu asula väljakaevamiselt riigi loodeosas.

3600 aastat tagasi elasid seal tõenäoliselt sisserändajad Euraasia stepist. Nad tõid endaga stepist kaasa kariloomad, neile omase keraamika ning selle ajastu kohta üsna kõrgelt arenenud pronksi töötlemise oskused. Arheoloogid leidsid suurtes kogustes sütt nii majadest kui ka kogukondlikest ladustamisaukudest. Kütust kasutati valdavalt kodukolletes ning sulatusahjudes.

Teadlased arvavad nüüd, et tegu on kõige varasema näitega süstemaatilisest, suures ulatuses söe kasutamisest. Asumi ümbruses leidub hulganisti kergesti kättesaadavat kivisütt, aga üsna vähe muud põletatavat materjali. Kütust ei pea isegi kaevandama, sest see pudeneb kohalike kaljude küljest lihtsalt lahti.

Sealjuures tuleb märkida, et samas asunduses elati juba ka 4600 aastat tagasi, kuid tõendeid sellel ajal söe laialdasest kasutamisest puuduvad. Arheoloogidel õnnestus nii kaugest ajastust leida ainult üksikud puusöe tükikesi. Inimesed kasutavad tavaliselt kõige lihtsamini kättesaadavat energiaallikat ning varasemal ajal oli selleks ilmselt puit.

Arvatavasti hakkas metsade arvukus ajapikku piirkonnas vähenema ning puitu tuli hoida näiteks elamuehituseks. Nii pidid kohalikud otsima uusi kütuseallikaid ning järgmisena kõige lihtsamini kättesaadav energia tuli kivisöest.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.