15. sajandist eKr pärinev tahvel algab ridadega, mis kirjeldavad laudadest, toolidest ja taburettidest koosnevat suurt mööbliostu. Ehkki nimekirja autori ja tehingu läbiviija isikud jäävad saladuseks, aitab tahvel Türgi kultuuri- ja turismiministeeriumi teatel paremini mõista hilise pronksiaja majanduse ja ühiskonna korraldust, vahendab LiveScience.

Mööblinimekiri on kirjutatud akadi kiilkirjas ehk logo-silbilises kirjaviisis, mis oli arheoloogide sõnul omane muistsele Lähis-Idale. Nüüdseks välja surnud akadi keel on üks varasemaid teadaolevaid semiidi keeli, mida räägiti ja kirjutati juba kolmandast aastatuhandest eKr kuni esimese sajandini pKr.

Akadi keele sugulased on araabia ja heebrea keel. Seda kasutati küllaltki laial alal, mis ulatub Iraanist Egiptuseni ja Lõuna-Iraagist Kesk-Türgini.

Tahvli mõõtmed on neli korda 1,6 sentimeetrit ning kaal 28 grammi. Nimekiri tuli välja Lõuna-Türgit raputanud maavärinale järgnenud restaureerimistööde käigus Alalahi linnas. Teisel aastatuhandel eKr oli Alalah Mukiši kuningriigi pealinn ja piirkonna suurim asula.

Piirkonda asustasid tollal amoriidid – Lääne-Mesopotaamiast (tänapäeva Süüriast) pärinev semiidi keelt kõnelev rahvas.

15. sajandil eKr kuulus Alalahi linn Mitanni kuningriigi koosseisu. Piirkond oli tuntud kohaliku keraamika, metalli ja klaasi tootmise poolest. 1350. aastaks eKr loovutas Mitanni kuningas Šattiwaza Alalahi ja Eufrati jõest lääne pool asuvad alad hetiitide kuningale Suppiluliumale.

Nüüd uurivad arheoloogid iidsetest lossidest ja paleedest leitud tahvleid, et mõista piirkonna sotsiaalset arengut.