Avastuse teinud Kopenhaageni Ülikooli arheoloog Matthew Larsen tõi teadusajakirjas Hesperia välja, et vanglad olid arvatavasti peaaegu igas foorumiga Rooma linnas. Samas on vanglate arheoloogilisi jäänuseid väga keeruline tuvastada. Seetõttu on ka vähe tõendeid selle kohta, milline üks Rooma vangla päriselt välja näha võis, vahendab LiveScience.

Kórinthosest avastatud vangla pärineb umbes 1600 aasta tagusest ajast, mil Kreeka ala valitses Rooma keisririik. Toona pöördusid paljud paljud sealsed elanikud ristiusku ning just kristlikud grafitid aitasid Larsenil veenduda, et tegu oli tõepoolest vanglaga.

Näiteks avastati väljakaevamispaigas põrandapraost kreekakeelne tekst, mis ütleb: "las selles seadusetus paigas kannatajate õnn õitseb. Issand, ära näita armu sellele, kes meid siia viskas." Samuti leiti varemete idapoolsest vahekäigust hulganisti joogikanne ja lampe, mis võisid pakkuda vangidele vett ja vähest valgust. Ühes kambris paiknes ka väike tualett, kuigi pole selge, kas seda kasutasid vangid või valvurid.

Üldiselt annavad grafitid aimu, et vangide elutingimused olid armetud. Mitmed tekstid kirjeldavad pidevat pimedust ja külma. Üks kirjutis viitab sellele, et vange hoiti kinni läbi talve. Larsen tõi välja, et taoline vangla võis talvel täiesti talumatult külmaks muutuda.

Mõned grafitid kirjeldavad ka lauamänge, mis tähendab et vangid võisid aja mööda saatmiseks mingisuguseid mänge mängida. Palju on ka palveid vangi vabastamiseks.

Mõni mees igatses vangis ka võimalikke armukesi. "Õitsegu ilusate tüdrukute õnn, kes armastavad vallalisi mehi," seisab tema kirjas. Kõige enam tuleb siiski kirjadest välja kättemaksuiha vangistajate suhtes. Nii on näiteks ühes grafitis kirjas: "issand, lase neil surra kohutaval viisil."

Taoliste kirjutiste põhjal järeldab Larsen oma teadusartiklis, et vangide heaolule ja tervisele Rooma keisririigis suuremat tähelepanu ei pööratud.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.