Viimaste aastate jooksul on üha enam laienenud teadmised inimese mikrobioomist – mikroobide ökosüsteemist, kes elavad nii inimese organismis sees kui ka selle pinnal. Suurem osa mikroobe, kes inimestega igapäevaselt koos toimetavad, aitavad kaasa toidu seedimisele, immuunsüsteemi treenimisele, ravimite toimele ja mõjutavad isegi aju-soolestik telge pidi meeleolu.

Suurim ja kõige rikkalikum mikrobioomi koosseis asub soolestikus, kus mõjutab see suuresti tervist. Uuringu konsortsiumis osalenud genoomika instituudi doktorandi Kreete Lülli sõnul on küll mikrobioom üks viimastel aastatel üha laiemalt uuritud teadusteema, kuid seni pole suudetud tuvastada kõiki tegureid, mis selle koosseisu määravad. Rohkem kui 80 protsenti soolestiku mikrobioomi varieeruvusest inimeste vahel on endiselt jäänud seletuseta.

"Senised uuringud on näidanud, et suurimad mõjurid on keskkonnategurid, nagu toitumine ja ravimid, kuid lisaks neile on näidatud veel seost geneetikaga. Näiteks uuringutes kaksikute ja pereliikmete vahel on tuvastatud teatud päritavaid baktereid," selgitas Lüll.

Hiljuti avaldatud teadusuuringus analüüsiti geneetilisi tegureid, mis mõjutavad inimese soolestiku mikrobioomi, kasutades selleks rohkem kui 18 000 inimese andmeid erinevatest populatsioonidest. Uuringus leiti mitmeid geene, mis mõjutavad lisaks mikrobioomile ainevahetust, immuunsüsteemi ja toitainete omastamist.

Kõige olulisema tulemusena tõsteti esile kaks sagedasti esinevat geneetilist varianti, millel on suur mõju soolestiku ökosüsteemi koosseisu kujundamisel. Need on laktaasi geen (LCT), mis mõjutab laktoosi lagundava Bifidobacteria arvukust ning fukosüül transferaasi (FUT2) geen, mis mõjutab Ruminococcus torques arvukust.

Tulenevalt suurest bioloogilisest varieeruvusest erinevate populatsioonide sees muutis see projekti tehniliselt keerukaks, sõnas konsortsiumis osalenud genoomika instituudi genoomika-mikrobioomika kaasprofessor Elin Org. "Teisalt oli see ka uuringu tugevuseks, andes võimaluse tuvastada, et näiteks LCT-geen määrab Bifidobacteriumi arvukust küll täiskasvanutel, kuid mitte lastel ning tuvastatud mõju on tugevam Euroopa populatsioonides," lisas Org.

"Järgmises etapis saame sellisesse teadustöösse panustada Eesti geenidoonorite proovidega, kuna eelmise aasta lõpus valmisid üle 2500 eestlase soolestiku mikrobioomi analüüsid ning nende tulemuste täpsema analüüsiga me hetkel ka tegeleme," kinnitas kaasprofessor.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Genetics.