Saja-aastaste eestlaste mikroobid sillutavad teed teiste paremale tervisele

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
100 aastaste eestlaste mikroobidest otsivad teadlased tänapäeva noorte tervise parandamiseks. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste uuringust selgus, et saja-aastaste eestlaste seedetrakti mikrobioota on liigirikkam ja mitmekesisem kui noortel.

Teadlaste hinnangul saaks neid teadmisi rakendada mikrobioota ja selle omaniku tervise parandamiseks. Samuti saab tõenäoliselt eakate mikroobikooslustest eraldada suure probiootilise potentsiaaliga bakterid, mis aitaksid hoida ja edendada praeguste ja tulevaste põlvkondade tervist.

Inimese mikrobioota koostis sõltub ühelt poolt geneetilisest taustast, ent teisalt elukeskkonnast ning toitumis- ja hügieeniharjumustest. Nii keskkond kui ka harjumused on aga viimase saja aasta jooksul suuresti muutunud. Kuna mikrobioota kujuneb välja teiseks-kolmandaks eluaastaks, annab see võimaluse võrrelda sajandivanust mikrobiootat tänapäevasega. Sellest teadmisest innustatuna võeti Tartu Ülikooli mikroobiökoloogia töörühma juhtimisel ette uurimisprojekt "100-aastased bakterid eestlaste terviseks".

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia kaasprofessor Epp Sepp kirjeldas, et praeguste saja-aastaste inimeste mikrobioota on alguse saanud ajal, mil polnud antibiootikume ja kasutati ülivähe tarbekeemiat. "Nende inimeste organismis võivad olla säilinud niinimetatud vanad mikroobikooslused, millest on võimalik eraldada suure probiootilise potentsiaaliga bakterid," rääkis Sepp.

Tartu Ülikooli meditsiinilise mikroobiökoloogia professori Reet Mändari hinnangul on vajadus selliseid baktereid leida suur. Nimelt seostatakse paljusid tänapäeva ühiskonnas levinud terviseprobleeme, nagu näiteks allergia, rasvumine, diabeet ja südame-veresoonkonna haigused, seostatakse inimese seedetrakti mikroobivaesusega. Mikroobivaesust põhjustavad tsiviliseeritud ühiskonnas paljud tegurid, näiteks keisrilõige, perekondade väiksus, rasvarikas toit, antibakteriaalsete puhastusvahendite, antibiootikumide ja rinnapiimaasendajate kasutamine ning vähene kokkupuude loomadega.

"Eestis tehtud uuringud on näidanud, et allergiliste, suhkruhaigete ja ülekaaluliste laste mikrobioota erineb tervete laste seedetrakti mikrobiootast, eelkõige mikroobivaesuse poolest, aga ka suurte mikroobirühmade suhete muutuse poolest. Sobivate probiootikumidega on võimalik neid tsivilisatsioonihaigusi ennetada ja ravida seedetrakti mikrobioota mõjutamise kaudu," tõdes Mändar.

Tervise mõjutamisest mikrobioota muutmisega on saamas kaalukas teraapiavaldkond. Selle eelduseks on aga teaduspõhised uuringud inimese tervisenäitajate seostest erinevate mikroobiliikide ja -rühmadega. Tartu Ülikooli mikroobiökoloogia töörühm on olnud nii haiguste ja mikrobioota seoste tuvastamisel kui ka probiootikumide arendamisel väga edukas, neile on antud rohkesti patente ning mitmeid probiootilisi baktereid kasutatakse piimatoodetes ja apteegipreparaatides.

Uuringu tulemused

Teadlased kaasasid projekti "100-aastased bakterid eestlaste terviseks" 25 Eesti inimest vanuses 96–103 aastat ja 25 inimest vanuses 19–23 aastat. Uuritud rühmade võrdlemisel leiti, et 100-aastaste mikrobioota on liigirikkam ning selle koostises on rohkem väliskeskkonna mikroorganisme. Eakate ja noorte mikrobiootas ilmnes erinevusi, mida võib seostada keskkonna ja toitumise muutustega.

Üllataval kombel nähtus uuringust, et eakad ja noored elavad sarnase suurusega leibkondades. Ka toitumisharjumused olid suuresti sarnased, kuid eakad söövad rohkem teraviljatooteid ja kartulit. Saja-aastased olid lapseeas rohkem kokku puutunud loomadega, elanud maal ja ilma kanalisatsioonita. Uuritud noortel oli lapseeas kokkupuude loomadega olnud aga väike ja nad olid elanud moodsates mugavustega kodudes.

Seedetrakti mikrobioota koostis

Saja-aastaste seedetrakti mikrobiootas domineeris Prevotella enterotüüp, mida seostatakse süsivesikurikka dieediga, aga noortel Bacteroides'e enterotüüp, mida seostatakse valgu ja loomse rasva suurema tarbimisega. 

Eakate seedetraktis oli enam mikroorganisme, mida leidub sageli keskkonnas: MethanobacteriaceaeSynergistaceae, SarcinaClostridium sensu stricto ja Escherichia-Shigella. Seda võib seostada looduslähedase keskkonnaga nende lapseeas. Ka esines eakatel rohkem mikroobe, mida seostatakse metaboolsete ja kardiovaskulaarsete haiguste väiksema riskiga. Noortel oli aga suurem selliste bakterite osakaal, mida seostatakse vistseraalse rasvumise ja rasvarikka toidu tarbimisega.

Seedetrakti piimhappebakterid

Bakterioloogiliste uuringute alusel oli eakate laktofloora liigirikkam ja mitmekesisem ning piimhappebakterite hulk suurem. "Ka oli neil enam keskkonnast pärit piimhappebaktereid, mis produtseerivad rohkem ainevahetussaadusi. Noortelt leidsime seevastu sagedamini bifidobaktereid ja nende bifidobakterite kooslused oli võrreldes saja-aastastega mitmekesisemad," kirjeldas Epp Sepp.

Võrdlustulemused aitavad mõista saja-aastaste ja noorte vanuserühma mikrobioota erinevusi ning nende erinevuste põhjusi. See teadmine ja eakatelt kogutud kasulikud piimhappebakterid on aluseks nii mikrobiootat säästvate elustiilisoovituste kui ka uute probiootikumide väljatöötamisele.

Toimetaja: Juhan Hellerma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: