Kuidas mõjutavad jõuluaegne söök ja lähisuhted mikrobiootat?

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Mikrobioota mitmekesisus on vähemalt ühe uuringu põhjal suurem inimestel, kes veedavad jõulud vanematega. Autor/allikas: NIH/ (CC BY 2.0)

Jõulud on olnud traditsiooniliselt rohke söömise ja seltskonna nautimise aeg. Kuidas mõjutab see aeg aastast aga meie soole mikrobiootat ning kuidas targalt tarbides oma mikrobiootat hoida, selgitavad Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia vanemteadur Epp Sepp ja meditsiinilise mikroobiökoloogia professor Reet Mändar.

Inimese mikroobikooslus ehk mikrobioota elab koos meiega ning see on meile tavaolukorras kasulik. Suurimaks mikroobide reservuaariks inimese kehas on seedetrakt. Seedetrakti mikrobioota kirjeldamiseks kasutatakse ühe olulise näitajana liigirikkust ja mitmekesisust. Nagu looduseski, on liigirikkus ja mitmekesisus tähtsad eubioosi ehk mikrobioota tasakaalu näitajad, mis on olulisel määral seotud meie tervisega.

Mikrobioota tasakaalutust ehk düsbioosi seostatakse erinevate haiguste tekkega, nagu allergia, ülekaal, suhkurtõbi, südame- ja veresoonkonna haigused ning ka psüühilised häired, nagu meeleolu kõikumised, depressioon jne.

Inimese mikrobioota uuringuteks kasutatakse tänapäeval mikroobide genoomi ehk mikrobioomi uuringuid. Inimeste genoomid on 99 protsenti üksteisega sarnased, kuid inimeste mikrobioomide sarnasus on ainult viis protsenti. Miks see nii on? Meie mikroobikooslusi mõjutavad paljud erinevad faktorid, sh vanus, elukeskkond (maal või linnas, geograafiline piirkond), eluviis ja elukutse, hügieeni tase, tervislik seisund ja antibakteriaalsete ainete kasutamine.

Üks kõige olulisemaid seedetrakti mikrobiootat mõjutavaid tegureid on toit. Meie toitumisharjumused ja/või nende muutused mõjutavad oluliselt seedetrakti mikroobikooslust, liigirikkust ja mitmekesisust.

Hea ja traditsiooniline jõulusöök ning mikrobioota

Jõulude ajal muutuvad meie toitumusharjumused. Hollandis korraldatud uuringu andmetel suurenevad jõulude ajal inimeste toidukogused ja enam süüakse küllastunud rasvu ja punast liha. Punane liha sisaldab L-karnitiini, mille inimese seedetrakti bakterid muudavad trimetüülamiiniks (TMA), mis oksüdeeritakse maksas trimetüülamiin-N-oksiidiks (TMAO). Viimane muudab kolesterooli ainevahetust ja suurendab selle ladestumist arterites.

Kõrgenenud TMAO tase on oluline südame- ja veresoonkonna ning neeruhaiguste riskifaktor. Seedetrakti enterobakterid on kõige suuremad TMA produtseerijad. Rasvarikka punase liha söömine suurendab nende bakterite hulka sooles, mis omakorda põhjustab soole limaskesta läbilaskvuse suurenemist ja organismi põletikutaseme tõusu.

Samal ajal vähenes seedetraktis süsivesikute fermentatsiooniga seotud mikroobigruppide osakaal, mis produtseerivad kasulikke lühikese ahelaga rasvhappeid (võihape, äädikhape jt).

Jõuluaegsed lähisuhted ja mikrobioota

Jõulud muudavad meie eluolu – me suhtleme enam oma lähedastega ning see võib mõnikord tekitada ka stressi. Stress võib põhjustada seedetrakti mikrobioota muutusi – piimhapet produtseerivate bakterite osakaalu langust ja enterobakterite osakaalu suurenemist.

Hollandis tehtud uuringus võrreldi jõuluaja soole mikrobiootat kahes rühmas: esimene rühm veetis jõulud oma pereringis ning teine uuringugrupp käis külas emal-isal. Mikrobioota uuring näitas, et seedetrakti mikrobioota mitmekesisus oli suurem inimestel, kes veetsid jõulud vanematega.

Mida jõululauas süüa, et hoida oma mikrobiootat?

Hea oleks vähendada rasvarikka punase liha kogust ning suurendada kiudainerikka taimse toidu osakaalu. Kiudained kääritatakse soole bakterite abil ning selle tulemusena toodetakse inimesele vajalikke lühikese ahelaga rasvhappeid. Viimased vähendavad põletikutaset ja söögiisu, kuid mõjutavad positiivselt meie meeleolu.

Näiteks pähklid suurendavad võihapet ja piimhapet produtseerivate mikroobide osakaalu seedetraktis. Lisaks sisaldavad nad ka polüfenoole, millel on antioksüdantne ja põletikuvastane toime. Polüfenoole sisaldavad ka värvilised marjad ja köögiviljad, kohv, tee, kakao ja punane vein.

Kääritatud toiduainete, nagu hapukapsas, jogurtid jne ja probiootiliste toodete tarbimine suurendab seedetraktis heade, piimhapet produtseerivate laktobatsillide ja bifidobakterite osakaalu. Lisaks vähendab laktobatsillide tarbimine stressihormooni kortisooli taset ja leevendab depressiooni sümptomeid.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: