Teadlased leidsid inimese sooltest tuhandeid uusi viiruseid

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kunstniku kujutlus bakteriofaagidest. Autor/allikas: Zappys Technology Solutions/Flickr (CC BY 2.0)

Koroonapandeemia sunnib mõtlema viirustele ilmselt rohkem kui kunagi varem. Äsja valminud teadustöö viitab, et neid on arvatust palju rohkem ja ainuüksi meie soolestikus elab üle 140 000 viiruseliigi.

Nagu leitud liikide hulk üksi poleks juba märkimisväärselt suur, osutus enam üle poole Soolefaagide Andmebaasi Projekti raames kirjeldatud viirustest teadusele siiani tundmatuks. Siiski ei tasuks uurijate sõnul avastusest kohkuda, vaid vaadata lähemalt, miks need mikroorganismid meie kõhus on, vahendab ScienceAlert.

Uuringu ühe autori biokeemik Alexandre Almeida sõnul tasub meeles pidada, et kõik viirused pole kahjulikud. Pigem on nad lahutamatu osa meie soolestiku ökosüsteemist. Almeida täpsustas, et analüüsitud proovid võeti eeskätt tervetelt ja vaevusteta inimestelt.

Uus viirusekataloog ehk soolefaagide andmebaas pandi kokku, analüüsides üle 28 000 inimese soolestiku metagenoomi 28 riigist. Metagenoomid on avalikult kättesaadavad soolestiku mikrobioomi DNA järjestuste kirjeldused. Veel analüüsisid uurijad võrdluseks pea 2900 laboris kasvatatud soolestikubakteri genoomi.

Analüüs näitas, et inimese sooltes elab lisaks ainuraksetest arhedele ehk ürgidele ka 142 809 baktereid nakatavat viiruseliiki ehk bakteriofaagi.

Soolestiku ökosüsteem

Soole mikrobioomi mõistatuslikus keskkonnas elab kirju seltskond mikroorganisme, sealhulgas nii baktereid kui ka viiruseid. Bakteriofaagidel on selles koosluses täita tähtis roll: nad reguleerivad nii bakterite arvukust kui ka mõjutavad inimese soolestiku üldist tervist.

Lisaks soodustavad bakteriofaagid geenide ülekannet ühest bakterirakust teise, mis aitab levida uutel ja potentsiaalselt kasulikel kohastumustel. Viimane annab hoogu koevolutsioonile, kus ühe bakteriliigi areng vormib ka teisi soolestikus elavaid baktereid.

Nähtus oli varem üsna tundmatu, sest teadlased ei teadnud bakteriofaagide kohta kuigi palju. Viimastel aastatel on hakanud teadlased metagenoomile toetuvate analüüside toel arengu järel viiruste mitmekesisust üha paremini mõistma. Soolefaagide andmebaasist on selles osas olnud suurt abi.

Autorite sõnul on soolefaagide andmebaas seni teadaolevalt kõige põhjalikum inimese soolebakterite genoomide kogu. Säärase andmestiku olemasolu aitab tulevikus teha erinevaid senisest palju täpsemaid inimese soolestikuviiruste analüüse. Ühtlasi võimaldab andmebaas seostada omavahel kindlaid viiruste klaadeja kindlate  mikrobioomide eripärasid.

Juba praegu aitab andmebaas viiruste käitumist paremini mõista. Äsjane uuring viitab näiteks, et üle kolmandiku soolestikust leitud viirustest ei nakata vaid üht kindlat bakteriliiki. See tähendab, et nad võivad moodustada kanaleid, mida mööda geenid erinevate bakteriliikide vahel liiguvad.

Lisaks leidsid teadlased 280 üleilmselt levinud viiruseklastrit, sealhulgas ühe uue sugukonna – gubafaagid. Viimased paistavad olema inimese soolestikus levimuselt teisel kohal crAssphage-rühma järel. Arvestades kahe viiruserühma teatud sarnasusi, pidasid uurijad gubafaage algselt crAssphage-laadsete viiruste perekonda kuuluvaks. Alles täpsem analüüs näitas, et viirused kuuluvad siiski eri sugukondadesse.

Avastusele vaatamata on vastuseta küsimusi veel palju. Lisaks gubafaagidele väärib uurimist ka viiruste ootamatult suur mitmekesisus.

Avastust tutvustatakse ajakirjas Cell.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: