Viis asja, mida linnugripi kohta teada võiks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Linnugripp levib nii linnufarmides kui looduses. Autor/allikas: Andy Holmes/Unsplash

Viimasel ajal on meediast läbi käinud mitmed murettekitavad uudised seoses taas pead tõstva linnugripiga. Mida tänavu jutuainet pakkuv tüvi H5N8 endast kujutab ja millised on võimalikud tulevikustsenaariumid?

Sarnaselt näiteks AIDSi, Ebola ja koroonaga on ka linnugripp õppinud liikide vahel ringi hüppama ning ka inimest nakatama, mistõttu tegemist on nn zoonootilise haigusega. Õigupoolest on erinevatel hinnangutel lausa 60-75 protsenti kõigist inimesi räsivate haiguste patogeenidest pärit loomariigist. 

Viirused, bakterid, parasiidid ja seened õpivad inimesi ründama siis, kui liikide vahelised kokkupuuted tihenevad, nagu viimastel aastakümnetel seoses elupaikade hävitamisega juhtunud on. Haigustekitajate jaoks ei tundu näiteks inimene, siga, kalkun ja nahkhiir nii erinevad, kui me tahaks loota, kuna ka inimene on ju tegelikult loomariigi esindaja.

Seega pole zoonootiliste haiguste puhul tegemist millegagi, mida kiiresti ja vaevata seljatada saaks. Küll aga saab neil silma peal hoida ja püüda õigesti reageerida. Üks oluline abinõu on ka koroonakriisiga seoses palju tähelepanu saanud hea hügieeni hoidmine. Ennetavat abi oleks elupaikade ning elurikkuse kaitsest.

Novaatori küsimustele seoses linnugripiga vastas Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi viroloogia kaasprofessor Denis Kaynov.

1. Mida linnugripp endast kujutab?

Terminiga "linnugripp" viidatakse haigusele, mida põhjustavad lindude seas levinud A-tüüpi viirused. Paljud neist levivad eelkõige looduses elavate veelindude seas, aeg-ajalt nakatuvad ka kodulinnud, loomad ja inimesed.

Mitte kõik linnugripi tüved ei suuda lindudelt loomadele või inimestele hüpata. Sellepärast ongi oluline täpselt ära määrata, millise haigusega on tegemist. Näiteks 1918. aastal lahvatanud nn Hispaania gripi pandeemia taga oli tegelikult linnugripp H1N1, millest on nüüdseks saanud iga-aastane nähtus.

2. Mis nende värskete linnugripi juhtumite kohta teada on?

Tänavu ja mullu on tuvastatud grippi H5N8 nii linnufarmides kui ka metsikus looduses mitmes riigis mitmel kontinendil. Ennetamaks linnugripi pandeemiat on nakatunud isendid ära tapetud.

Mõned päevad tagasi teatas Venemaa esimesest juhtumist, kus H5N8 on tuvastatud inimestel, kes lindudega lähedalt kokku puutusid. Seni pole teada, et haigus oleks kandunud inimeselt inimesele ning nakatunud töölistel haigusnähtusid polnud.

3. Mille poolest H5N8 varasematest linnugrippidest erineb? 

Selle viiruse genoomi pole veel sekveneeritud. Seetõttu pole ka teada, mille poolest H5N8 infektsiooniga seotud haiguse põdemine erineb näiteks H5N1 infektsioonist, mis alates 1997. aastast 17 riigis inimeste haigestumist kaasa toonud on.

Samas see praegune H5N8 pole tegelikult sugugi nii uus nähtus, kui võiks arvata. Juba 2014. aastal olid selle puhangud nii Saksamaa, Madalmaade kui ka Ühendkuningriigi linnufarmides.

4. Mis on praegustes oludes parim ja halvim võimalik stsenaarium?

Parim oleks, kui selle puhangud jääksid lokaalseiks ning haigus ei leviks. Halvim stsenaarium oleks, kui viirus leviks ja muteeruks sääraselt, et ta suudab hakata hüppama inimeselt inimesele ning põhjustab nakatunuis tõsiseid haigusnähte.

5. Kuidas inimesed saaksid end kaitsta?

Teadlased annavad endast parima, et viiruse kohta rohkem teada saada ja puhangut ennetada. Tegelikult on mitmed gripid, sealhulgas ka H1N1 tänavu oluliselt vähem levinud, kui viiruste prognoos tõotas. See võib olla seotud COVID-19 tõttu muutunud tervisekäitumisega.

Maskide kandmine, käte desinfitseerimine ja sotsiaalse distantsi hoidmine takistavad lisaks koroonale ka mitmete teiste haiguste edasiandmist. Samas on vähenenud gripipõdemine ilmselt mõjutanud meie karjaimmuunsust.

Asja varjukülg on, et järgmistel aastatel oleme võimalike uute gripitüvede suhtes vastuvõtlikumad ning seega suureneb tõenäosus, et just nende seast võib tulla järgmise epideemia või pandeemia põhjustaja.

Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: