Igal linnal on oma pisikud
Nii nagu igal inimesel on natuke isesugune mikrobioom, on oma iseäralik mikrobioom ka igal linnal. Sellisele järeldusele võib tulla rahvusvahelise teadlasrühma äsja avaldatud uuringu põhjal.
Mikrobioomi all mõeldakse tavaliselt mikroorganismide kooslust, mis elutseb inimese, looma või taime sees ja pinnal. Ent ka ju linnaruum on muu hulgas mikroorganismikoosluste elupaigaks.
Christopher Mason Ameerika Ühendriikidest New Yorgist Cornelli Ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid 60 maailma linna ühissõidukitest võetud bakteri- ja viiruseproove. Eestile lähim proovivõtukoht oli Stockholm, aga valikusse kuulus suuri ja väiksemaid linnu kõigist maailmajagudest, kus neid on. Analüüs näitas, et mida suurem on linn, seda mitmekesisem on ka linna mikroobielu.
Selgus ka, et ühissõidukites elutsevate bakterite ja viiruste liigiline koosseis erineb linnast linna üsna selgelt. Teadlaste sõnul võiksid nad umbes 90-protsendilise tõenäosusega õigesti määrata, millisest nende vaadeldud linnast mõni mikroobiproov võetud on. Võib-olla saavad sellest asjaolust kunagi kasu kriminaaluurijad, kes saavad välja selgitada, kas kahtlusalune on hiljaaegu mõnda linna külastanud või mitte.
Oma uuringust ja selle tulemustest kirjutavad Mason ning kaasautorid ajakirjas Cell.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa