Bakter muudab end ravimi eest kaitstes ümaramaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Freestocks/Unsplash

Antibiootikumidest võib olla suurt abi bakterite vastu, kuid mitte alati, sest bakterid saavutavad mõnikord nende suhtes vastupanuvõime ehk resistentsuse.

Nüüd on Ameerika ja Inglise teadlased avastanud, et ravimiresistentsuse võivad bakterid saavutada ka kuju muutmise kaasabil.

Pennsylvania osariigis Pittsburghis asuva Carnegie Melloni Ülikooli füüsik Shiladitya Banerjee ja ta kolleegid tegid katseid bakteriga Caulobacter crescentus.

See pikliku ja pisut kõveriku kujuga pisik elutseb paljudes jõgedes ja järvedes ning on ka teaduskatsetes laialdaselt kasutatav mudelorganism.

Teadlased panid tähele, et kui need bakterid puutusid kokku antibiootikumiga nimega klooramfenikool, siis muutus nende kuju mitme põlvkonna vältel ümaramaks ja jämedmaks.

Teadlased uurisid ilmingut ka arvutimudelil ning jõudsid järeldusele, et sel moel kaitsebki bakter end antibiootikumist põhjustatud stressi eest.

Banerjee ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Physics, et ümaramal, lühemal ja jämedamal bakteril on pinna ja ruumala suhe väiksem, mistõttu satub antibiootikumi molekule läbi membraani tema biomassi ühiku kohta suhteliselt väiksemas koguses.

Kui kogus on väiksem, on väiksemad ka bakteri kahjustused ja ta peabki paremini vastu.

Tegemist on bioloogias täiesti tuntud ja tavalise kohastumise nähtusega, mida uuris ja kirjeldas põhjalikult juba Charles Darwin. Nüüd on aga bakterite puhul selgem ka selle nähtuse füüsikaline külg.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25

Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro

Allikas: Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: