Nende seoste uurimiseks viisid teadlased Jaapanis Kanagawas asuva Azabu ülikooli teadlase Hikari Koyasu juhtimisel läbi kahenädalase katse, milles jooksul jälgiti kolme viieliikmelist kassirühma. Lisaks käitumise jälgimisele mõõtsid teadlased hormoonide taset kasside uriinis ja analüüsisid väljaheidete abil kasside soolestiku mikroobilist koosseisu.

Hormoonide puhul näitas statistiline analüüs, et kõrgema kortisooli ja testosterooni sisaldusega kassidel olid teiste kassidega võrreldes vähem seltsivad. Samuti seostus kõrgem testosteroon kasside kalduvusega teiste juurest eemale hiilida.

Seevastu madalama kortisooli ja testosterooniga kassid näitasid üles kõrgemat valmidust liigikaaslastega suhelda.

Kui grupiviisilise elulaadiga loomadele on iseloomulik kõrgem oksütotsiini tase, siis kasside puhul see elavama suhtlusmeelega ei seostunud. Teadlaste sõnul näitab see seda, et oksütotsiin võib sotsiaalsema ja üksildasema eluviisiga loomade puhul toimida erinevalt.

Samuti leidsid teadlased sarnasusi suhtlusaltimate kasside soolestikus elavate mikroobide kooslustes.

Tulevikus loodavad teadlased saadud tulemusi täiendada pikaaegsemate uuringutega, mis võimaldaks kasse jälgida paari nädala asemel mitme kuu jooksul ja luua põhjuslikke seoseid hormonaalnäitajate ja sotsiaalse käitumise vahel. 

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.