Nüüdisaegse gripiviiruse kauge esivanem võis nakata sadade miljonite aastate eest algselt kalade ja teiste veeloomade kaugeid eellasi. Ilmselt laienes gripiviiruse perekond juba toona erinevaid maailmameres elanud olendeid nakatades. Ühtlasi leidis geneetilisi andmebaase analüüsinud Austraalia teadlasrühm, et mitmed tuurad on tänaselgi päeval nakatunud nii inimesi kui ka linde kimbutavate gripiviiruste kauge sugulasega, vahendab Nature News.

Uuringu kaasautori ja Sydney Ülikooli viroloogi Mary Petrone sõnul paistavad olema selle rühma viirused liigibarjääride ületamises väga vilunud. Kui teadlased teaksid täpsemalt, kuidas hüppasid gripiviirused ühelt liigilt teisele eelajaloos, leiaksid nad viroloogi sõnul hõlpsamini üles ka viirused, mis kujutavad epideemiaohtu nüüdisajal.

Kust tuleb gripp?

Kui eelnenud paaril aastal tegeles Mary Petrone eeskätt koroonaviirusega, siis järeldoktorantuuris hakkas ta uurima hoopis koralle. Ainuõõssete hõimkonda kuuluvate olendite eellaste evolutsioonipuu haru lahknes ülejäänud loomaliikide omast umbes 600 miljoni aasta eest.

Petrone lootis, et koralle uurides saab selgemaks loomi nakatavate viiruste arengulugu tervikuna. Eriti huvitasid teda oma pärilikkusinfo kandjana RNA-d kasutavad viirused. Nende hulka kuuluvad mitmed inimeste ja loomade haigustekitajad, nagu leetri-, ebola- ja gripiviirus. 

Lääne-Austraalia rannikult kogutud proovide analüüsil leidis ta kolleegidega, et korallid olid nakatunud rühma Articulavirales kuuluvate viirustega. Sinna kuulub muu hulgas gripiviiruse sugukond, aga ka perekond Quaranjavirus. Viimasesse kuuluvad viirused kasutavad oma levitamiseks puukide abi ning kanduvad mõnikord üle inimestele, lindudele ja teistelegi selgroogsetele.

Uus analüüs viitab, et koralle nakatanud viirused kuuluvad muistsesse viiruste sugukonda, mis tekkis ilmselt umbes 600 miljoni aasta eest. Hiljem kasvas sealt välja nii selts Articulavirales tervikuna kui ka perekond Quaranjavirus.

Pihklaste saladused

Avastus tõstatas Mary Petrone jaoks küsimuse, kas ka gripiviirused võivad olla merelist päritolu. Sellele osutasid juba mõned varasemad tõendid. Näiteks tuvastasid teadlased 2018. aastal gripi kauge sugulasviiruse pihklastel. Pihklased on limased ja lõualuuta angerjat meenutavad olevused, kes põlvnevad varajastest selgroogsetest. Toonase töö autorid viitasid, et gripp võiski areneda selgroogsetega käsikäes.

Geneetilisi andmebaase uurides leidis Petrone gripiga seostatavaid RNA-järjestusi ka Siberi tuura (Acipenser baerii) proovidest. Tuurakala on lõualuuga selgroogne ehk pihklasega võrreldes inimesele pisut lähem sugulane. Petrone märkas aga, et tuuralt leitud viirus lahknes peamisest gripiviiruste sugupuust varem, kui ükski seni teadaolev gripiviirus – sealhulgas pihklastelt leitu.

Kahe varajase gripitüve avastamine viitab Petrone sõnul, et ilmselt nakatas gripp enne maismaale kandumist veeloomi, sealhulgas kalu. Samas pole selge, kas gripp kandus veest maismaale juba varaste maismaaroomajatega või millalgi hiljem.

Küsimusele vastamiseks tuleb töörühma sõnul otsida teadlastel gripi sugulasviirusi rohkematelt loomaliikidelt. Samuti peavad nad enda sõnul paremini mõistma, kuidas viirus peremeesliikide vahel hüppab.

Mere lapsed

Uuringuga mitte seotud Shanghai Pasteuri Instituudi evolutsiooniviroloog Jie Cui nõustub, et gripp ja selle laiem sugukond kujunes välja ilmselt meres. Tema enda töörühm analüüsis 2021. aastal süvamere homaaride genoome ja tuvastas sealt laiema gripirühma viiruseid. Cui sõnul on merekeskkonnal varuks veel üksjagu tabamatuks jäänud viiruste liigirikkusest.

Teise uuringuga mitte seotud teadlase, Glasgow Ülikooli evolutsiooniviroloogi Robert Giffordi sõnul oleks aga üllatav, kui keegi leiaks mõne suure viirusrühma, mis pole merelist päritolu. Nimelt on kogu mereelustik evolutsiooniliselt suhteliselt vanapärane. Uus uuring pakub Giffordi sõnul tugevaid tõendeid, et gripiviirusedki pärinevad veest.

Nagu öeldud, aitaks parem teadmine viiruste kunagistest hüpetest teadlastel hinnata praeguste viiruste ohtu inimestele. Petrone töörühm leidiski märke, et puuke nakatava perekonna Quaranjavirus viirused võisid putukatele kanduda koorikloomadelt.

Gifford nõustub, et sellised uuringud võivad aidata leida paremini epideemiaohtlikke viirusi. Küll aga hoiatab ta, et muistsete peremehevahetuste põhjal tehtud järeldused võivad muutuda vastavalt sellele, mida enam uusi viiruseid avastatakse.

Uuringu esmaversioon on leitav võrguvaramust bioRxiv.