Hollandi, Briti ja Poola teadlased on uurinud võimalusi, kuidas võidelda bakterite vastu viirustega. Bakteriofaagid ehk faagid on viirused, mis nakatavad baktereid.

Ariane Briegel Leideni Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid bakteriofaagi nimega ϕKp24, mis nakatab kopsupõletikku ja muid haigusi tekitada võivat bakterit Klebsiella pneumoniae.

See bakter elutseb tavaliselt inimese seedetraktis, aga kui pääseb sealt mujale, siis võibki osutuda ohtlikuks. Maailma Terviseorganisatsioon on väljendanud muret, et Klebsiella pneumoniae on hakanud antibiootiliste ravimite suhtes järjest tugevamat vastupanuvõimet ilmutama.

Briegel ja ta kaaslased selgitasid välja uusi üksikasju faagi ϕKp24 ehitusest ja talitlusest ning said seeläbi paremini aimu, mida ta nakatatava bakteriga teeb. Nad kaardistasid faagi molekulaarset struktuuri niinimetatud närvivõrgu-tüüpi iseõppiva arvutialgoritmi abil.

Täpsemalt olid teadlased huvitatud pikliku kujuga faagi ühes otsas paiknevatest niinimetatud sabakiududest ehk pikkadest peenikestest jätketest, mida faag bakteriraku nakatamiseks kasutab. Nende jätkete struktuur on teadlastele seni jäänud suhteliselt segaseks, sest struktuur varieerub laialt.

Teadlased kaardistasid väga täpselt seitse faagisabakiu struktuuritüüpi. Närvivõrkalgoritm oskab aga õpitu põhjal ära arvata isegi teiste faagide analoogilisi struktuure.

Faagiteraapia välja töötamist pidurdab asjaolu, et faagid võivad olla nakatatavate bakterite suhtes väga valivad: isegi ühe bakteriliigi piires võib mõni faag toimida ainult mõnedel isenditel. Faag ϕKp24 annab teraapiavõimaluste uurijatele suuremat lootust, sest suudab nakatada suhteliselt laia bakterite ringi.

Oma uuringust kirjutavad Briegel ja kaasautorid ajakirjas Nature Communications.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.