Uuring võib tuua uut selgust küsimusse, miks gripp ja külmetushaigused inimesi talviti rohkem kimbutavad. Autorid leidsid nimelt tõendeid, et madala temperatuuri käes muutub inimese nina loomulik immuunvastus nõrgemaks. Nii võivad mõned pisikud hõlpsamini nakatada ka inimese ülejäänud keha, vahendab Gizmodo.

Uuringu autorid Kirde ülikoolist ja Harvardi meditsiinikooli õppehaiglast on sel teemal kirjutanud varemgi. Aastal 2018 ilmus neil uuring, mis viitas, et kehal on potentsiaalselt ohtlike ja nina kaudu sisse hingatavate bakterite tõrjeks olemas ainulaadne esmane kaitseliin.

Toona leidis töörühm, et nina esiosa rakud suudavad eritada lima sisse vedelikupaunakesi ehk rakuväliseid vesiikuleid. Need paunakesed piiravad bakterid täiesti sisse. Ühtlasi näib, et vesiikulid kannavad mikroobivastaseid valke mööda nina laiali. Nii aitavad need kaitsta teisi rakke bakteritega kokkupuutumisel tekkiva võimaliku kahju eest.

Oma uues uuringus tahtis töörühm näha, kas ninal oleks ka viiruste vastu võtta sarnane kaitsemehhanism. Selleks uudistasid nad laboris tervetelt inimestelt ja operatsiooni ootavatelt patsientidelt võetud proove.

Ilmnes, et kui ninna viidi viirust jäljendavaid osakesi, lasid ninarakud oma rakuvälised vesiikulid taas käiku. Kui uurijad viisid rakud kokku kolme külmetushaigusi põhjustava viirusega – kahe rinoviiruse ja ühe koroonaviirusega – piirasid paunakesed needki sisse.

Samas leidsid autorid, et võrreldes võimaliku bakteriohuga vallandus see kaitse viiruseid kohates teist teed pidi. Paunakesed toimisid viirustele ühtlasi omamoodi peibutisena – neil on olemas valgud, mille külge võiks viirused rakkude asemel kinnituda.

Külm hoiab kaitset tagasi?

Paljud hingamisteede haigused kipuvad aasta jahedamatel kuudel rohkem levima. Oletatakse, et levikut soodustab sooja otsivate inimeste kogunemine siseruumidesse. Töörühma aga huvitas, kas külm ilm mõjutab otseselt nina loomulikku kaitsemehhanismi.

Nad palusid tervetel vabatahtlikel viibida 15 minutit 4,4 °C-ses ehk suhteliselt jahedas keskkonnas. Samal ajal mõõtsid nad temperatuuri muutust inimeste ninas. Selgus, et ninade temperatuur langes  umbes 5,5 °C.

Seejärel hoidsid uurijad ninarakke sama jahedal temperatuuril. Võrreldes toatemperatuuriga reageeris nina viirustele jahedas õhus nõrgemalt: rakud eritasid külma käes vesiikuleid keskmiselt vähem.

Uuringu tulemusi tuleks täie kindluse saamiseks korrata. Samuti sõltub hingamisteede viiruste hooajaline levik tõenäoliselt paljudest asjaoludest. Näiteks on gripiuuringutest teada, et viirus levib hästi just kuumades ja niisketes või külmades ja kuivades tingimustes. Mõned külmetusnakkused teevad seda aga kõige paremini just suvel.

Uued tulemused viitavad autorite sõnul siiski, et inimeste haavatavus pisikutele sõltub paljuski alusbioloogiast. Kui tulemusi korrata õnnestub, võib leid aidata edaspidi paremini nakkustega võidelda. Näiteks võivad tulevikus turule tulla rakuväliste vesiikulite varu kasvatavad ninaspreid.

Teadustöö avaldati ajakirjas The Journal of Allergy and Clinical Immunology.