Clevelandi kliiniku teadlaste juhitud uurimustöö järeldused põhinevad 7,2 miljoni inimese ravikindlustuse andmete analüüsil. See näitas, et Viagrat tarvitanud hüvitise taotlejatel esines nõudele järgnenud kuue aasta jooksul Alzheimeri tõbe palju väiksema tõenäosusega kui mittetarvitajatel, vahendab ScienceAlert.

Uurijad rõhutavad siiski, et tegu on puhtalt andmetest tuletatud tähelepanekuga, mis ei kinnita kuidagi põhjuslikku seost. Näiteks võis juhtuda, et sildenafiili tarvitanud inimesi ühendab mingi muu tegur, mis neil Alzheimeri tõve teket pärsib.

Sellele vaatamata piisab uurijate sõnul ka ilmnenud seaduspärast, et pidada sildenafiili võimalikuks Alzheimeri tõve ravimikandidaadiks. Kas sildenafiil tõesti toimib, peavad näitama tulevased juhuslikustatud kliinilised uuringud.

Uuringu autori ja Clevelandi Kliiniku arvutusbioloogi Feixiong Chengi sõnul leidsid uurijad täpsemalt, et sildenafiili tarvitanutest vähenes Alzheimeri tõve risk teiste hulgas ka pärgarteri haiguste, kõrge vererõhu ja teise tüübi diabeediga inimestel. Loetletud tervisemured on Chengi sõnul kaasuvad haigused, mida seostatakse Alzheimeri tekkega.

Sildenafiili on hea tervisega seostatud varemgi. Näiteks on seda peetud paljulubavaks vähi ja malaaria ravimiuuringutes.

Uues uuringus ehitasid Cheng ja kolleegid esmalt 13 endofenotüübi moodulit. Selleks kaardistasid nad arvutuslikult ära pärilikud tegurid, mis võiks hüpoteetiliselt viia Alzheimeri tõve avaldumiseni. Kui inimesel ei vea, võib ta kanda oma geenide ja elukeskkonna tõttu just seda moodulite kombinatsiooni, mis päädib haigusliku fenotüübiga ja haiguse tekkega. 

Kui moodulid käes, vaatasid uurijad, millised USA toidu- ja ravimiameti (FDA) lubatud ravimid võiks ehk nende fenotüüpide vastu aidata. Enam kui 1600 säärase ravimi seast osutus sildenafiil üheks kõige tugevamaks kandidaadiks.

Tulemus võib uurijate sõnul tekitada hämmeldust, sest sildenafiili kasutatakse seni ainult erektsioonihäirete ja pulmonaalhüpertensiooni korral. Samas levis teadusringkonnas juba ennegi märke ravimi teistest võimalikest kasulikest mõjudest. Nimelt seondub sildenafiil Alzheimeri tõvega seostatavate amüloid- ja tauvalkudega.

Chengi sõnul näitavad hiljutised uuringud, et amüloid- ja tauvalkude koostoime mõjutab Alzheimeri teket rohkem kui kumbki valk eraldi. Uurimisrühm oletas Chengi sõnul seetõttu, et just amüloid- ja tau-endofenotüübi ristumiskohta sihtivad ravimid võiksid olla kõige tõhusamad. 

Nüüd osutuski sellistest ravimitest kõige sobivamaks sildenafiil, mis on varem eelkliinilistes mudelites näidanud head mõju uuritavate vaimsele võimekusele ja mälule.

Uut hüpoteesi paistavad toetavat ka tervisekindlustuse andmed. Ilmnes, et sildenafiili tarvitajatel oli oht Alzheimeri tõve tekkeks 69 protsenti väiksem kui ülejäänutel. See vahe oli suurem, kui teistel uuringus vaadeldud ravimitel, näiteks losartaanil, metformiinil, diltiaseemil ja glimepiriidil. Uurijad rõhutavad veel kord, et ükski leid ei kinnita veel põhjuslikku seost, aga tegu võib olla paljulubava õlekõrrega.

Sildenafiili võimalikku kaitset Alzheimeri tõve eest inimese ajurakkudele vaadeldi teiseski katseklaasi-uuringus. Seal ilmnes, et ravimiga töödeldud neuronid kasvasid kiiremini ja kogusid endasse vähem tauvalke.

Paljulubavatele esialgsetele tulemustele vaatamata vajab teema autorite sõnul kindlasti täiendavaid uuringuid. Chengi sõnul on tema rühmal järgmiseks plaanis täpselt välja selgitada, miks peaks sildenafiil üleüldse Alzheimeri tõve tekkeriski vähendama ja teha teise faasi kliinilisi uuringuid, kus selguks, kas seos peab paika ka kontrollitud tingimustes suuremate inimhulkade peal. Tulevikus loodab ta sama lähenemisega leida paremat ravi teistelegi neurodegeneratiivsetele haigustele, sealhulgas Parkinsoni tõvele ja amüotroofsele lateraalskleroosile.

Teadustööst kirjutatakse ajakirjas Nature Aging.