Kuigi mitmed meediaväljaanded, populaarteaduslikud ja uudismeedia omad, kajastasid selle ravimi turule lubamist kui olulist verstaposti naiste seksileiguse ravis, tasuks Addyi puhul silmas pidada selle suhtes tehtud kriitikat.

Erinevalt meestele mõeldud potentsiravimist Viagrast, mis mõjub kohe pärast tableti võtmist, peab flibanserini ehk Addyit võtma iga päev nädalaid ja kuid järjest. Ning isegi siis on mõju osas kahtlusi: neil seksileiguse käes kannatavatel naistel, kes seksisid kuus paar-kolm korda, lisas väidetav libiido tõus keskmiselt 0,7 „seksuaalselt nauditavat“ seksuaalvahekorda kuus.

Seega märkimisväärset seksuaaltugi tõusu nn naiste Viagra kasutamine kaasa ei toonud.

Seetõttu on Addyi saanud ka kriitikat, et pigem on tegu platseebo kui päris ravimiga. Just see vähene oodatud efekt on pannud kahtlema ravimi kasu ja riskide vahekorra otstarbekuses. Nimelt lükkas FDA ravimi juuni alguses tagasi, seda siis juba kolmandat korda selle ohtlike kõrvalmõjude tõttu. Enne seda olid ohtlikele kõrvalmõjudele tähelepanu juhtinud erinevad organisatsioonid.

FDA nõudis ravimile rangemaid ohutusnõudeid ning nii leiabki tabletipurgilt hoiatuse mitte tarvitada seda koos alkoholiga ja vaid teatud kindla diagnoosi korral. Alkoholiga koos tarvitades langetab Addyi vererõhku ohtlikult madalale tasemele ning võib esile kutsuda iiveldust ja minestushooge. Seega kõrvalnähud on küllaltki tõsised ning seetõttu tõstatuski küsimus, kas need kõrvalnähud kaaluvad üles selle väikese raviefekti.

Mida Addyi ravib? Ravimit kirjutatakse FDA nõudel välja vaid konkreetse psühholoogiliste seksuaalfunktsiooni häirete puhul, mida inglise keeles tähistatakse lühendiga HSDD (hypoactive sexual desire disorder). Need häired on seotud võimetusega tunda iha, erutust või kogeda naudingut, lühidalt võib selle kokku võtta sõnaga seksileigus, mis ei ole tingitud tervise- või suhteprobleemist ega mõne muu ravimi kõrvaltoimest.

Kuna taolist seksuaalfunktsiooni häiret diagnoositakse konkreetse haigusena, siis on Addyi mõeldud just selle diagnoosi saanutele ja mitte teistele. USAs on tulevikus luba seda ravimit müüa üksnes selleks sertifikaadi saanud apteekidel.

Ravimifirma Sprout Pharmaceuticals, mis omab Addyi tootmis- ja müügiõigust, on ravimile teinud agressiivset turunduskampaaniat. Selle keskne sõnum rõhub võrdõiguslikkusele: kui meestele on olemas 26 erinevat potentsiravimit, oleks õiglane, et ka naistele oleks seksuaaltungi tõstev ravim.

„Naised on pidanud liiga kaua ootama“ ütleb turunduskampaania keskne lause ning kutsub üles allkirjastama ravimit toetavat petitsiooni.

Seega tuuakse ravimi turule toomise peamise argumendina välja mitte seksuaalfunktsiooni häire all kannatavad patsiendid, vaid võrdõiguslikkus.

Selle peale on õigustatud küsida, kas ravimiturg sai Addyi tulekuga võrdõiguslikumaks?

Selleks tasub alustuseks vaadata, kuidas toimib meestele mõeldud tuntuim potentsiravim Viagra (nagu ka mitmed teised potentsiravimid). Meestel on üks erektsioonihäirete põhjus kehv verevarustus peenises. Potentsiravimid ei ravi otseselt kesist libiidot ehk sugutungi vähesust, need lihtsalt takistavad peenisest vere tagasivoolu. Naistel võib seksuaalfunktsiooni häirete taga peituda terve hulk erinevaid põhjusi, mis ei ole enamasti seotud verevarustushäiretega.

Kuigi tuleb siiski märkida, et meeste potentsiravimit Viagra tootev ravimifirma Pfizer katsetas Viagrat ka naiste peal. Viagra tõepoolest suurendas verevarustust naise genitaalides, kuid sel polnud mingit mõju libiidole.

Selget ravi aga eelmainitud seksuaalfunktsiooni häirele HSDD-le uus ravim Addyi ei paku. Tegelikult võttis ravimifirma Sprout flibanserini ravitavate haiguste nimekirjast HSDD välja juba aastal 2013.

Kuna Sprout Pharmaceuticals on püüdnud ravimi turule toomiseks luba saada juba vähemalt viimased viis aastat, tasuks veel kord vaadata selle ravimi katsetusi. Ajakiri Medical News Today kirjutas juuni alguses, siis kui FDA kolmandat korda ravimi turule lubamisest keeldus, et ravimi kliinilistes katsetes langes uuringust välja 14 protsenti katsealustest, kuna esinesid väga tugevad kõrvalmõjud. Millised need kõrvalmõjud täpselt olid, ravimifirma ei täpsustanud, kuid teada on, et ravim põhjustab unisust, iiveldust ja minestust.

Briti Columbia Victoria ülikooli naisuuringute teadur Thea Cacchioni tõi Sprouti katsetuste kriitikana välja väga väikese ja ühekülgse valimini ning juhtis tähelepanu asjaolule, et nende katsetuste põhjal ei ole selge, milline võib olla ravimi mõju või kõrvalmõjud suuremas populatsioonis.

Seega on tegu ravimiga, mis võib anda väikese raviefekti, kuid selle efekt pole nii märkimisväärne kui meeste potentsiravimil Viagra. Kindlasti tuleb anda aru, et tegemist on ravimiga, mida tohib võtta üksnes teatud diagnoosi puhul välja kirjutatud retsepti alusel ning arvestada tuleb tõsiste kõrvalmõjudega.

Lisaks ei tasu unustada, et ravimit tootev firma on oma turunduskampaanias kesksele kohale seadnud luua maailmas sooliselt võrdsem olukord pakkudes "potentsiravimit ka naistele". Selles viimases on ravimifirma ehk kõige edukam olnud.