Tänapäeval kipuvad vähemalt läänemaailma inimesed vananedes üha vähem liikuma. Paraku toob istuv eluviis endaga kaasa rea tervisemuresid. Sestap tekkis teadlastel küsimus: miks pole inimesed arenenud elama täisväärtuslikku elu ka vähem liikudes?

Äsjases uuringus pakuvad Briti ja USA teadlased vastuseks välja niinimetatud tegusa vanavanema hüpoteesi. Selle järgi pole passiivne eluviis inimestele kasulik, sest nad pole mõeldudki vananedes liikumist vähendama, vahendab ScienceAlert.

Nüüdseks on maailma teadlased hakanud mõistma, milliseid kasulikke protsesse kehaline aktiivsus toetada aitab. Näiteks võimaldab see hoida vererõhku madalal ja vähendada süsteemset põletikku. Samas pole veel selge, miks need tervisenäitajad kehalise aktiivsuse langedes kehvemaks muutuvad: eriti arvestades, et madal vererõhk ja põletikuvabadus on tervise ja elukvaliteedi säilitamiseks vajalikud just eakatele.

Värskes uuringus lähenes juhtivautor ja Harvardi Ülikooli evolutsioonibioloog David Libermann küsimusele arenguloo vaatepunktist. Seletamaks kehalise aktiivsuse head mõju inimese tervisele ja pikaealisusele, lähtus ta varasematest biomeditsiinilistest uuringutest.

Evolutsioonibioloogide väitel tekkis vanuritel võimalus jalad eluõhtul seinale visata ajaloos niivõrd hilja, et inimese evolutsioon pole lihtsalt veel järele jõudnud. Mõneti võib see seletada, miks peaks tänapäeva inimene võtma eeskuju oma esivanemate elukommetest ja jääma eluks ajaks tegusaks. Teisalt ei selgita see aga, miks endisaegsed inimesed ka tänapäeva mõttes pensioniealisena nii kauaks aktiivseks jäid.

Oma töös toetusid autorid evolutsiooniteooriale ja murdsid seeläbi tänapäevaseid müüte muistsete inimeste kohta. Sageli arvatakse näiteks, et inimeste eluiga oli kuni viimase ajani lühike. Autorid osutavad aga, et kui kütt-korilane jäi lapsepõlve jooksul ellu, elas ta keskmiselt 70 aastat. Teisisõnu elas muitsne inimene veel 20 aastat peale viljaka ea lõppu. Autorite sõnul osutavad ka kivistised, et 40 000 aasta eest oli pikk iga tavaline.

Vanemaid inimesi ei jäetud inimese arenguloos kogukondades kõrvale üksnes nende oluliste teadmiste ja oskuste pärast. Vanemad inimesed suutsid nimelt ka ise oma lastele ja lapselastele toitu koguda.

Autorid märgivad, et tänapäeva ameeriklaste keskmine päevas astutud sammude hulk väheneb 40 ja 70 eluaasta vahel umbes poole võrra. Samas Tansaania kütt-korilasrahva hatsade esindajad kõnnivad vananedes vaid veidi varasemast vähem.

Kaks hüpoteesi

Murdes müüti, et eelajaloolised inimesed elasid lühikest aega ja suhteliselt istuvalt, pakuvad autorid, et omaaegsed inimesed toetusid tervisemurede ennetamisel pigem liikumisele kui mõnele muule bioloogilisele protsessile.

Kuna muistne inimene tavaliselt kas täitis või ületas oma energiavajaduse, tähendas kehaline aktiivsus, et ohtlikuks osutuda võiv üleliigne energia ei talletunud tema kehas rasvana ega taastuvate kudedena. Tänapäeval osutab aga palju teaduskirjandust, et ülemäärane rasvavaru kehas mõjub inimese tervisele halvasti.

Autorid pakkusid oma töös välja veel teisegi hüpoteesi. Selle järgi tähendas regulaarne aktiivsus, et keha energiavarud kulusid pigem liikudes kuluvate kudede ja rakkude taastamiseks ja tugevdamiseks.

Muu hulgas parandab aktiivse eluviisiga inimese keha pidevalt lihaskoe rebendeid, taastab kõhrekahjustusi, ravib tillukesi luumurde ning vabastab kehas antioksüdante ja põletikuvastaseid aineid. Istuva eluviisiga inimese kehas kõik need protsessid aga nüristuvad.

Liikumissoovitused

Mitu varasemat uuringut on välja pakkunud aktiivse eluviisi trennisoovitusi. Need varieeruvad soovituseti poolest tunnist mõõdukast treeningust päevas kuni tunniajase pinglise trennini nädalas. Regulaarse liikumiseta on inimesel suurem oht erinevate haiguste tekkeks, sealhulgas südameveresoonkonna haiguste, teist tüüpi diabeedi, Alzheimeri ja erinevate vähkide ilminguks elu jooksul.

Kuigi eelnev oli laias laastus juba varem teada, väheneb inimeste kehaline aktiivsus kõikjal maailmas. Muutuse taga on tehnoloogiad, mis tasapisi inimese füüsilist tööd asendavad, sealhulgas sõidukid, põllutöömasinad ja isetöötavad seadmed. Mugav elu tähendab seega paraku suuremaid tervisemuresid eakatele.

Libermanni sõnul on peamine, et kuna inimene on arenenud terve elu tegus olema, vajab inimkeha ka edukaks vananemiseks aktiivsust. Kui ennevanasti pidi inimene end iga päev liigutama, et ellu jääda, siis tänapäeval peab trenn olema Libermanni sõnul inimese teadlik valik, mis aitaks tervist ja vormi säilitada.

Uuring ilmus Ameerika Ühendriikide Riikliku Teaduste Akadeemia toimetistes.